Kõik pühad mööduvad ikka ja alati kas korraliku ja vanamoodsa kartulisalatiga või siis ka hea ja värvilise rosoljega. Siinkohal üks maitsev rosolje.
400g keedetud punast peeti
200g keedukartulit
200g keedetud porgandit
2 heeringafileed
2 hapu- või marineeritudkurki
2 hapukat õuna
200g keedetud sea- või veiseliha
3 keedumuna
Kaste
5dl hapukoort
1tl soola
0,5 tl sinepit
maitse järgi majoneesi
natukene suhkrut
Tükelda kõik ained. Sega kastmeks kokku hapukoor, majonees, sinep, sool ja suhkur. Sega tükeldatud ained kastmega läbi ning lase tund-kaks maitsestuda. Kaunista kas peenestatud munaga või millegi rohelisega.
reede, 24. juuni 2011
neljapäev, 23. juuni 2011
Jaanipäev - 24. juuni
Homme on Jaanipäev, iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad.
Jaanituli
Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld on kutsutud 'leedutuli'. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik, kus lõke süüdati. 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi viimaste kümnenditeni on olnud kombeks suurema jaanitule juurde ehitada ka kiik. Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega. Jaanilaupäeval koju ja kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti. Lisaks lõkkeplatsile ehiti kaskedega ka tube, nagu suvitsepühade ajalgi. Noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbol – see näitas, et neiu oli tähelepandav. Kuid palju rõõmu tõi oma perega kaskede järel käimine - eriti lastele, kellel see käik alustaski pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks.
Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks).
Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmoðkamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal.
Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses – pimedaks ju õigupoolest ei lähegi – peegelduvad tumedal veel.
Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu.
Jaanituli
Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud katlas. Sellist tuld on kutsutud 'leedutuli'. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik, kus lõke süüdati. 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi viimaste kümnenditeni on olnud kombeks suurema jaanitule juurde ehitada ka kiik. Lõkkeplats ehiti kaskede ja (paber)laternatega, hiljem elektriküünaldega. Jaanilaupäeval koju ja kiige juurde toodud kased kandsid erinimetust jaanikased, mis osutab, kui tähtsaks neid peeti. Lisaks lõkkeplatsile ehiti kaskedega ka tube, nagu suvitsepühade ajalgi. Noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbol – see näitas, et neiu oli tähelepandav. Kuid palju rõõmu tõi oma perega kaskede järel käimine - eriti lastele, kellel see käik alustaski pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks.
Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks).
Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmoðkamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu äkiline suurenemine. Kuid ega pillimäng pole jaanitule juures kohustuslik element. Muidugi on alati lauldud ja juteldud ka lihtsalt niisama. Laste jaoks oli see öö, mil võis olla päikesetõusuni üleval, samuti nagu aastavahetusel nääride ajal.
Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid, mis hämaruses – pimedaks ju õigupoolest ei lähegi – peegelduvad tumedal veel.
Ennustamine
Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega.
Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides. Muide, ka mõne folkloristiga on nii juhtunud.
Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.
Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.
Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu.
Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas.
Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal juhul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimine. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õitseb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega.
Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil toimides. Muide, ka mõne folkloristiga on nii juhtunud.
Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.
Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.
Viimast korda oli võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale, edendada karja- ning viljakasvu.
Kunagistest ohvripaikadest ja -kommetest on säilinud üksnes jaanipäeval Meeksi kirikust paremal, Meeksi oja teisel kaldal asuvale Jaanikivile andide viimise tava. Legendi järgi olevat kivil istunud ja jalgu puhanud püha Jaan. Jaanikivi kohta räägib vana hoiatusjutta, et kohalik mõisnik olevat lasknud kivi tükkideks lõhkuda ja tükid karjalauda sisse müürida. Selle järel olid alanud õnnetused, loomad surnud ja mees ise jäänud haigeks. Viimaks lasknud ta kivitükid vanasse kohta tagasi viia. Rahvaluulearhiivis on mitmeid fotosid Jaanikivile ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas.
Töökeelud
Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada.
Rituaalsed toidudTegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada.
Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu.
Imeilusat jaanipäeva!
pühapäev, 19. juuni 2011
laupäev, 18. juuni 2011
Viimased nädalad on olnud täis pingsat ootusärevust ja pisut rohkem kui natuke närvikõdi.
Eksamid on tehtud ja tulemused on üle ootuste head.
Lõpuaktus ise oli imearmas ja südamlik, täis kauneid sõnu ja soove ja meloodiaid. Nüüdseks on siis üks väga tähtis eluetapp möödas, lõputunnistused taskus ja käes on uute valikute aeg, mis saab edasi..... Loodan, et need valikud saavad olema õiged.
Tuult tiibadesse!!!!
Eksamid on tehtud ja tulemused on üle ootuste head.
Lõpuaktus ise oli imearmas ja südamlik, täis kauneid sõnu ja soove ja meloodiaid. Nüüdseks on siis üks väga tähtis eluetapp möödas, lõputunnistused taskus ja käes on uute valikute aeg, mis saab edasi..... Loodan, et need valikud saavad olema õiged.
Tuult tiibadesse!!!!
neljapäev, 16. juuni 2011
On möödunud kooli aastad
ja elu teid ootab ees,
kuid siiski need ilusad ajad
elutormiski näitavad teed.
Naerdes kord me algasime, naerdes lõpetame.
Naerdes püüame ka lahkuda.
Ei see õhtu pöördu iial tagasi,
ei kordu koolist lahkumise päev.
Head teed!
Täna kui viimast korda helises koolikell
Tahaksin viimast korda olla see pisikene sell
Kes tahaks viimast korda olla üks vallatu jüts
Ehkki enam ei mahu silmile koolimüts.
Pea meeles kodukolde soojust,
Pea meeles isa- ema hoolt,
Pea meeles, ei kordu noorus
ja kodukoldes kustuvad kord söed.
Imelik on noorus, see on tühjade tuulte,
kaugete silmade ja kõrgete tähtede aeg,
Mis on täis pettumusi, valesid,
pisaraid ja helisevat õnne.
Kooli lõpupidu
Kutsub jälle sügiskuldne rada kõrge kivimaja ukse ees;
Pisut umbekasvand, kummardada tuleb viirpuu tulekahju sees.
Koolikaskki kannab kollast salli, päiksekiirtel puhkab pääsuke.
Õuel hõiskeid. Koolikellatralli. Vana uks käib lahti kääksudes.
Seisan viivu värvilisel rajal. Viimast aastat olen koolilaps...
Näen, mu õpetaja seisab pihla najal, pillab sügavust ta pilku varju haps.
Heldinult, kui oleksin veel väike, sügisastrikimbu talle viin.
Paista , paista, lapsepõlve päike, selle lihtsa naise peale siin.
Palju pärleid tema elurõõmust haarasin ma ühes teistega.
Saada osa soojast valgussõõmust oli iseendast mõistetav.
Ometi- kui valusasti torkab pihlapunas hallakarva juus.
Miks ma seda alles täna märkan? Tänusõnad ütlemata suul....
E.E.Are
kolmapäev, 15. juuni 2011
Mullas kasvatatud taimede istutamine hüdropolümeeri
Hüdropolümeeri võib ümber istutada taimed, millel on tugev juurestik või kergesti mullast puhastatavad juures, vees juurdunud oksad. Mitte istutada taimi, milledel on haprad või kergesti murduvad juured, mis võivad kahjustuda puhastades.
- kasta istutatavat taime põhjalikult, et muld eralduks kergemini juurtest
- eemalda taim potist ja kontrolli juurestiku vastupidavust
- eemalda juurtelt muld, loputa juurestik jooksva vee all lõplikult mullast puhtaks
- eemalda kahjustunud ja murdunud juured
Täiskasvanud taimede ümberistutamine
- valmista juurestik ette ülalkirjeldatud õpetuse järgi
- aseta puhas juurestik valitud nõusse sobivale sügavusele
- täida nõu paisutatud polümeeri kristallidega, jälgi, et taim asetseks nõu keskkohas
- piserda taime lehtedele vett, kuid ära kasta liiga palju.
- Kui taim jääb peale ümberistutamist põdema, toimi järgnevalt:
- Mähi taim koos nõuga kilesse, et luua soojem ja niiskem ümbrus taimele, siis toimub kohanemine ja juurdumine kiiremini
- Lõika kilesse järgmisel päeval väike auk ning piserda taimele vett
- Seejärel suurenda õhuauku kiles iga päev ning piserda iga kord ka vett, et hoida niiskustaset kõrgel. Kile võib eemaldada kui taime põdemise märke enam ei täheldata. Kohanemine kestab tavaliselt 7-14 päeva.
Hüdropolümeeris kasvava taime hooldamine
Piserda taimedele kord nädalas lehtede kaudu imenduvat väetist. Polümeeri kristalle ära kasta enne, kui need näitavad selgeid märke kuivamisest. Tavaliselt juhtub see 2-3 nädala pärast ( või ka hiljem) sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast, siis lisa vett nii, et polümeeri tase tõuseb endisele tasemele. Lase paisuda 4 tundi. Eemalda üleliigne vesi anumat kallutades. Väetist lisada kastmisveele. Kuna juured vajavad lisaks veele ja väetisele ka õhku, siis sega kristalle lusikaga juurte ümbert. Taimede lehed tuleb hoida tolmust puhtad ning aeg ajalt piserdada neile vett. Nii tunneb taim ennast paremini.
ESMAABI
- Lehed hakkavad kolletuma ja pudenema- kontrolli kristallide niiskust, tõenäoliselt on aeg kristalle kasta. Kui taim on liiga kuivanud, kasuta taime elustamiseks ülalpool kirjeldatud „ kilemeetodit“, tavaliselt see aitab.
- Murdunud, mädanevad juured, juurestikku jäänud mullajäänused või liiga niiske hüdropolümeer võib põhjustada ebameeldivat lõhna. Sellest vabanemiseks võta taim potist välja, pese juurestik hoolikalt üle voolava vee all, eemalda murdunud juured ja loputa hüdroplümeer sõelal jooksva vee all põhjalikult. Istuta tim uuesti ülepestud nõusse. Tavaliselt taim toibub mõne päeva jooksul.
- Uute lehtede kolletumine näitab, et puudu on väetisest. Lisa kastmisveele aeg ajalt imenduvat või lehtede kaudu imenduvat väetist.
- Kasvu pidurdumine näitab, et taimel on liiga vähe valgust. Aseta taim valgemasse kohta, kuid mitte otsese päikese kätte.
Hüdropolümeeri kasutamine
Hüdropolümeer on uus ja huvitav, värviline kasvupinnas lilledele ja taimedele. Hüdropolümeeri graanulid imavad väga palju vett. Sõmerad graanulid ei ole toksilised ja lagunevad looduses täiesti 5 aastaga.
Hüdropolümeer imab endasse vett ja toiteaineid 400 korda enam, kui on tema enda maht ja paisununa loovutab niiskust väga aeglaselt. Kui graanulid on lõplikult paisunud, muutuvad nad kristallideks, mis tänu oma pehmusele lasevad taimede juurtel kergesti läbi tungida ning vett ja toiteaineid omandada. Hüdropolümeeri kasvupinnas ei vaja kastmist. Lillede hooldamine muutub tõeliselt kergeks. Kui taim on osa vett ja toiteaineid polümeerist ära tarbinud, hakkab viimane kokku kuivama. See võib juhtub umbes 2-3 nädalat peale esmast vee imamist , siis lisatakse jälle vett endise tasemeni ja pestakse kuulid puhtaks.
Hüdropolümeere on saada mitmes kaunis värvitoonis, mis võimaldavad teha kauneid lõikelilleseadeid ja uudseid lilleistutusi vastavalt fantaasiale.
Värvitoonid:
Kollane- sinine- roheline- helepunane- lilla
kollane+helepunane= oranž
punane+lilla= burgundia
Kui soovid kasutada eri värvi kristalle kihiti, niisuta graanuleid tugevasti, muidu segunevad värvid omavahel.
GRAANULITE KASUTAMINE:
- kalla nõusse 1,5 liitrit puhast vett
- lisa kotike hüdropolümeeri
- sega põhjalikult, et saavutada ühtlane värvus. Kontrolli värvi küllastusastet. Kui soovid heledamat tooni, kalla osa värvunud veest ära ja lisa sama kogus puhast vett.
- kui soovid segatud toone jälgi ülalmainitud värvitoonide tabelit.
- lase graanulitel paisuda 4 tundi, neid vahepael segades, saavutamaks ühtlast tooni.
- kalla kristallid sõelale ja lase kristallidel nõrguda 5 minutit lõikelillede tarvis.
- istutamist vajavatele lilledele ja seemnete idandamiseks lase nõrguda sõelal umbes ½ tundi. Algul katseta kergemate taimedega, kogemuste kasvades võid proovida nõudlikumate taimedega.
SEEMNETE KÜLVAMINE HÜDROPOLÜMEERI
Külva seemned kasutusjuhendit järgides otse põhjalikult niisutatud hüdropolümeeride pinnale. Kui seemned hakkavad idanema, aseta nad suuremasse polümeeridega nõusse või istuta mulda siseruumides või väljas, olenevalt taimedest. Idanemine hüdropolümeeris toimub kiiremini kui mullas.Ümberistutamisel taimede juured ei kahjustu, kuna eralduvad kergestikristallidest, murdes endaga kaasa hüdropolümeeri kiudusid.
PISTIKUTE JUURUTAMINE HÜDROPOLÜMEERIS
Lõika uuest võrsest umbes 7-9 cm pikkune pistik lehe alt. Eemalda lehed, väljaarvatud 2-3 ülemist. Torka pistik niisutatud hüdropolümeeri. Kui taim on juurdunud, istuta see suuremasse hüdropolümeeri nõusse või mulda.
HOIA HÜDROPOLÜMEERID EEMAL OTSESEST PÄIKESEVALGUSEST JA LASTE KÄEULATUSEST!!!
esmaspäev, 13. juuni 2011
reede, 10. juuni 2011
neljapäev, 9. juuni 2011
pühapäev, 5. juuni 2011
Maasika- juustusalat
Vaja läheb:
pott rohelist rukolat
150 g sinihallitusjuustu
3 dl maasikaid
pool melonit
peotäis puhastatud Kreeka pähkleid
mõni rohelise sibula või murulauguvars
Kaste:
1 sl valge veini äädikat
3 sl õli
pisut soola
2 tl mett
1 tl vürtsikat tšillikastet
Valmistamine
Rebi rukola taldrikule kuhja. Tõsta salatilehtedele tükeldatud sinihallitusjuust, maasikaviilud ja melonitükid. Haki roheline sibul ja Kreeka pähklid peenemaks ning jaga igale portsjonile.
Kastme valmistamiseks sulata mesi äädika ja õli segus, maitsesta soola ja tšillikastmega. Tilguta kaste igale salatiportsjonile.
Maasika-sinihallitusjuustusalatit sobib serveerida nii eelroana kui magustoiduna.
Häid maitseelamusi!
pott rohelist rukolat
150 g sinihallitusjuustu
3 dl maasikaid
pool melonit
peotäis puhastatud Kreeka pähkleid
mõni rohelise sibula või murulauguvars
Kaste:
1 sl valge veini äädikat
3 sl õli
pisut soola
2 tl mett
1 tl vürtsikat tšillikastet
Valmistamine
Rebi rukola taldrikule kuhja. Tõsta salatilehtedele tükeldatud sinihallitusjuust, maasikaviilud ja melonitükid. Haki roheline sibul ja Kreeka pähklid peenemaks ning jaga igale portsjonile.
Kastme valmistamiseks sulata mesi äädika ja õli segus, maitsesta soola ja tšillikastmega. Tilguta kaste igale salatiportsjonile.
Maasika-sinihallitusjuustusalatit sobib serveerida nii eelroana kui magustoiduna.
Häid maitseelamusi!
Maasikavardad
Suvi on käes ja värsked maasikad juba ka turul müügil.
Maasikavardad pakuvad nii silmailu kui maitsenaudingut! Värsked maasikad vaheldumisi pehmemaitselise mozzarella, õhukeste suitsusingiviilude ja magusate viinamarjadega on maitsev ja kaunis suupiste igale kesksuvisele peolauale.
15 puidust grillivarrast
200 g mozzarella juustu
100 g toorsuitsusinki
200 g viinamarju
u 0,5 kg maasikaid
Valmistamine
Pese viinamarjad ja kuivata majapidamispaberiga. Tükelda juust. Kõige paremini sobib maasikavardasse kindlasti mozzarella, mida valmistab Vigala Piimatööstus. Ent võid kasutada ka muid pehmemaid juustusorte, näiteks Valio Võru Havarti juustu.
Lüki vardasse vaheldumisi maasikad, mozzarella-tükid, kokkumurtud singiviilud ja viinamarjad.
Mõnusaid maitseelamusi!
Maasikavardad pakuvad nii silmailu kui maitsenaudingut! Värsked maasikad vaheldumisi pehmemaitselise mozzarella, õhukeste suitsusingiviilude ja magusate viinamarjadega on maitsev ja kaunis suupiste igale kesksuvisele peolauale.
15 puidust grillivarrast
200 g mozzarella juustu
100 g toorsuitsusinki
200 g viinamarju
u 0,5 kg maasikaid
Valmistamine
Pese viinamarjad ja kuivata majapidamispaberiga. Tükelda juust. Kõige paremini sobib maasikavardasse kindlasti mozzarella, mida valmistab Vigala Piimatööstus. Ent võid kasutada ka muid pehmemaid juustusorte, näiteks Valio Võru Havarti juustu.
Lüki vardasse vaheldumisi maasikad, mozzarella-tükid, kokkumurtud singiviilud ja viinamarjad.
Mõnusaid maitseelamusi!
laupäev, 4. juuni 2011
Tänane ilu
Kevad on loodusega imet teinud ja kätte on jõudnud hetkel kõige imelisem ja ilusam aeg, ümberringi on kõik nii ilus ja värviküllane kui üldse olla saab. Jalutasin täna pikalt, pikalt ja see meeletu lõhnade möll mida sireli, kastani, pujengide, piibelehtede, iiriste ja kõikide teiste puude, põõsaste ja lillede kooslus pakub, see on imeline. Kõik see paneb unustama igapäevased argimured. Loodus lihtsalt lummab ja haarab nii endasse, et pole võimalik mitte millelegi muule enam mõeldagi. Kõik aiad ja pargid lausa uppuvd sellesse õitemöllu. Loodan, et sellist ilu jätkub veel tükiks ajaks. Ja see soojus ja päike, seda kõike on lust nautida. Ma tahaks, et see kestaks veel ja veel ja veel. Päikest!
Kiire ja lihtne rabarberikook
Vaja läheb:
500 g lehttainast
1 kg rabarbereid
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 sl kaneeli
1 sl tärklist
melissilehti
Valmistamine:
Valmistamine:
Kuumuta ahi 200 kraadini. Vajuta tainas võiga määritud vormi, äärista servad hõbepaberiga ning küpseta 10- 15 min., kuni tainas on juba kerglt paisunud ja kuldseks tõmbunud.
Puhasta rabarberid ja lõika 10 cm pikkusteks tükkideks ning aseta eelküpsetatud tainale. Sega omavahel suhkur, vanillisuhkur, kaneel, tärklis ning puista rabarberitele. Küpseta umbes 25 min. Rabarberikook on valmis, kui ta on kuldne, krõbe ja mahlane. Eriti hea ja maitsev koos vanillijäätisega.
Puhasta rabarberid ja lõika 10 cm pikkusteks tükkideks ning aseta eelküpsetatud tainale. Sega omavahel suhkur, vanillisuhkur, kaneel, tärklis ning puista rabarberitele. Küpseta umbes 25 min. Rabarberikook on valmis, kui ta on kuldne, krõbe ja mahlane. Eriti hea ja maitsev koos vanillijäätisega.
Mõnusat küpsetamist!!!
Maitsev rabarberikook kaunistatud vaarikatega
Vaja läheb:
500 g liivatainast
1 kg rabarbereid
1,5 dl suhkrut + paar sl rabarberitele puistamiseks
1,5 dl 20% hapukoort
3 dl maitsestamata jogurtit
1 spl vanillisuhkrut
5 muna
1 sl kaneeli
1/2 tassi vaarikaid
Valmistamine:
Valmistamine:
Kuumuta ahi 200 kraadini. Vajuta tainas sügavasse võiga määritud ahjuvormi ning äärista servad hõbepaberiga. Torka kahvliga põhja augud ja küpseta umbes 10 min. Ehk kuni pind on kergelt kuldne.
Samal ajal valmista täidis.
Puhasta ja tükelda rabarberid, vispelda kokku munad ja suhkur. Lisa jogurt, hapukoor ja vanillisuhkur. Eemalda koogipõhjalt hõbepaber ning lisa põhja rabarberid. Puista üle paari supilusikatäie suhkru ja kaneeliga, vala üle kastmega ning piki vaarikatega.
Küpseta kuni 45 min.
Samal ajal valmista täidis.
Puhasta ja tükelda rabarberid, vispelda kokku munad ja suhkur. Lisa jogurt, hapukoor ja vanillisuhkur. Eemalda koogipõhjalt hõbepaber ning lisa põhja rabarberid. Puista üle paari supilusikatäie suhkru ja kaneeliga, vala üle kastmega ning piki vaarikatega.
Küpseta kuni 45 min.
Lapsepõlvest pärit maitsvad pontšikud
4 spl suhkrut
3 muna
1 pk kohupiima
1 prk hapukoort
8 spl jahu
1 spl soola
1 tl soodat
Küpsetamiseks läheb umbes 1l õli, lase see eelnevalt keema.
Sega kõik ained omavahel kokku, võta supilusikas ja tõsta tainas seejärel lusikaga õlisse, küpseta kuni pontšikud on ilusad pruunid. Serveerimisel riputa peale tuhksuhkrut. Head isu!
Väga maitsev borš
500 gr liha koos kondiga
2 l vett
1 sibul
petersell
2 spl rasva
1 spl tomatipüreed
1 spl 3%- list äädikat
400 gr punapeeti
250 gr värsket kapsast ( võib ka olla hapukapsas)
sool, pipar, loorberileht
2 spl suhkrut
200 gr viinerit
6 spl hapukoort
kartul
maitseroheline
Keeta liha, porgand, petersell, sibul hautada osas rasvas. Lisada tomatipüree ja kuumutada. Ülejäänud rasvaga kuumutada peet, lisada äädikas ja rasvane puljong, hautada.
Karamellkisell
Vana hea ja maitsev magustoit.
1 kl suhkrut
0, 5 kl vett
4 kl piima
2- 2, 5 spl tärklist
vanilliin
pähklid
0, 5 kl suhkrut pruunistada kuivas keedunõus hele pruuniks, lisada keev vesi ja keeta kuni karamell lahustub.Lisada kuum piim, ülejäänud suhkur ja külma veega segatud tärklis. Kuumutada keemiseni ja maitsestada. Süüa vahukoore või keedisega.
Lumepallisupp
1 l piima
3-4 muna
½ kl suhkrut
1 tl täis kartulijahu
Vahustatud munavalgele lisada 2 spl suhkrut ja kloppida kõvaks vahuks. Keevas piimas keeta spl võetud vahustatud munavalge pallid kiiresti läbi ja tõsta vahukulbiga ettevaatlikult vaagnale. Suhkruga vahustatud munakollastele lisada kartulijahu, soovi korral 2 spl kakaod. Kallata juurde keev piim ja hästi segades kuumutada paksenemiseni ( mitte keeta!!!) Maitsestada vaniliiniga, jahutada segades kaste kallata kaussi ja peale panna lumepallid.
Juustu-külmsuitsulõhe salat
punt jääsalatit
2 pirni
150 g külmsuitsulõhet (viilud)
150 g Valio Polar juustu
sidrunilõike
Kasteks võta 200 g Valio Gefilus maitsestamata jogurtit ja 2 sl sinepit.
Rebi salat, puhasta ja viiluta pirn ning tükelda juust kuubikuteks. Aseta ained kihtidena salatitaldrikule ja kaunista sidruniviiludega. Sega kastme komponendid omavahel ja serveeri salati juurde.
Salat on lõputute kombineerimisvõimalustega toit nii algajale, kui kogenud kokale. Mahe Polar juust tasakaalustab hästi suitsukala intensiivset maitset. Kaste on klass omaette.
reede, 3. juuni 2011
Lõhe võileivatort, vaieldamatult meie pere lemmik
Tordis kasuta mahedaid asju!
Täidis:
Paksem lahja majonees
Suitsulõhe, sobib nii külm- kui kuumsuitsu oma ( aga ühes tordis kasuta kas üht või teist!!!)
Valge sibul või porru
Keedumuna
Tordi tarbeks võib kasutada nii leiba kui tugevamat saia või ühes tordis ka mõlemat, sel juhul pane kõige alumine kiht leiba ja edasi saia.
Kaunistamiseks:
külmsuitsulõhe lõigud ( rulli keeratud)
värske till
sidrun või laim
punasesibula rattad
20 % Wispi kreem
keedetud munad
sool
sidrunipipar
Valmistamine:
Tort valmista kohe alusele, millega serveerida soovid! Sellest sõltub suurus ja kasutatavate ainete kogus! Kõik käib maitse ja silma järgi.
Kõigepealt tee valmis täidis. Siis valmista puljong, et see saaks pisut jahtuda. Arvesta ikka liitri või isegi kahega. Kasuta leiva või tugevama saia immutamiseks kindlasti puljongit! Lõika eelnevalt ära koorik!
1- kiht: immuta leivad ( saiad) ja aseta kandikule, hästi külge külje kõrvale.
2- kiht: pane vahele täidis
3- kiht: lao järgmine kiht saia
4- kiht: pane vahele täidis
Tee tort just nii kõrge kui soovid, vastavalt sellele ka siis asetad materjale vaheldumisi. 5 kihti leiba (saia) jääb kena tordi kõrgus.
Kui põhi on valmis aseta peale kerge vajutis ja pane tort umbes 2-3 tunniks külmkappi, et ta pisut saaks ühtlustuda.
Võta külmast välja ja eemalda vajutis. Tee segu Wispi kreemist ja keedu munast, tükelda muna kreemi sisse, maitsesta soola ja sidrunipipraga.
Nüüd määri valmistatud kaunistamisseguga tort nii pealt kui ümbert, kaunistuste tegemiseks kasuta tordipritsi! Nüüd keera rulli külmsuitsu lõhe viilud ( tee roosid) ja aseta tordile, lisa värske till ja punasesibula rattad ning sidruni või laimi rattad.
Enne serveerimist pigista lõhele peale sidruni mahla!!!
Head isu!!!
Täidis:
Paksem lahja majonees
Suitsulõhe, sobib nii külm- kui kuumsuitsu oma ( aga ühes tordis kasuta kas üht või teist!!!)
Valge sibul või porru
Keedumuna
Tordi tarbeks võib kasutada nii leiba kui tugevamat saia või ühes tordis ka mõlemat, sel juhul pane kõige alumine kiht leiba ja edasi saia.
Kaunistamiseks:
külmsuitsulõhe lõigud ( rulli keeratud)
värske till
sidrun või laim
punasesibula rattad
20 % Wispi kreem
keedetud munad
sool
sidrunipipar
Valmistamine:
Tort valmista kohe alusele, millega serveerida soovid! Sellest sõltub suurus ja kasutatavate ainete kogus! Kõik käib maitse ja silma järgi.
Kõigepealt tee valmis täidis. Siis valmista puljong, et see saaks pisut jahtuda. Arvesta ikka liitri või isegi kahega. Kasuta leiva või tugevama saia immutamiseks kindlasti puljongit! Lõika eelnevalt ära koorik!
1- kiht: immuta leivad ( saiad) ja aseta kandikule, hästi külge külje kõrvale.
2- kiht: pane vahele täidis
3- kiht: lao järgmine kiht saia
4- kiht: pane vahele täidis
Tee tort just nii kõrge kui soovid, vastavalt sellele ka siis asetad materjale vaheldumisi. 5 kihti leiba (saia) jääb kena tordi kõrgus.
Kui põhi on valmis aseta peale kerge vajutis ja pane tort umbes 2-3 tunniks külmkappi, et ta pisut saaks ühtlustuda.
Võta külmast välja ja eemalda vajutis. Tee segu Wispi kreemist ja keedu munast, tükelda muna kreemi sisse, maitsesta soola ja sidrunipipraga.
Nüüd määri valmistatud kaunistamisseguga tort nii pealt kui ümbert, kaunistuste tegemiseks kasuta tordipritsi! Nüüd keera rulli külmsuitsu lõhe viilud ( tee roosid) ja aseta tordile, lisa värske till ja punasesibula rattad ning sidruni või laimi rattad.
Enne serveerimist pigista lõhele peale sidruni mahla!!!
Head isu!!!
neljapäev, 2. juuni 2011
Kana puuviljasalat
Super hea ja kerge ning samas toitev salat.
250 gr ahju-, suitsu- vöi grillkana,
300gr ananassi (konserv ananass )
300 gr värsket kurki
200 gr tumedaid viinamarju
50 gr kreeka pähkleid
hiina kapsast
Kastmeks:
2 spl laimi vöi sidrunimahla
natuke majoneesi
2 spl sojakastet
soola
pipart
värskeid piparmündilehti
Hiina kapsas ribadeks ja vaagnale ( vaagen võta äärega ja umbes 30 cm läbimõõduga, et hiljem mahl maha ei jookseks), siis ananass, poolitatud viinamarjad, värske kurgi viilud (mis on enne seisnud kergelt soolaga kaetult ja siis kurnatud) ning kanaviilud. Kui on suurem seltskond, võid julgelt võtta kõik ained topelt ja teha mitmekordne salat, siis laod aineid vaheldumisi ja soovitav on sel juhul lisaks ka 1x vahele panna kastet.
Majoneesist, sojakastmest, sidrunimahlast, soolast ja piprast, piparmündilehtedest (ka kuivatatud) valmista kaste ja vala salatile.
Raputa pinnale kreeka pähklid.
Hoia kindlasti 1-2 tundi külmkapis enne lauale andmist ( võib ka pikemalt, on veelgi maitsvam).
Kastmel peab olema mõnus maitse- parajalt magus ja parajalt hapu ja... seda maitsesta ise soovi järgi.
Võileivatort
Vajalikud ained:
18 viilu röstsaia. Kõige sobivam on klassikaline «Kuldne» röstsai.
Täidis:
*300 g sinki
*170 g maitserohelisega toorjuustu
*150 g riivitud juustu
*300 g majoneesi
*500 g hapukoort
*1 puljongikuubik, soovitavalt kanamaitseline
*300 g sinki
*170 g maitserohelisega toorjuustu
*150 g riivitud juustu
*300 g majoneesi
*500 g hapukoort
*1 puljongikuubik, soovitavalt kanamaitseline
Kaunistuseks:
*5 õhukest singiviilu
*umbes 4 kirsstomatit ( arv sõltub tomatite suurusest)
*1/2 pikka värsket kurki
*värsket tilli
*5 õhukest singiviilu
*umbes 4 kirsstomatit ( arv sõltub tomatite suurusest)
*1/2 pikka värsket kurki
*värsket tilli
Valmistamine:
Haki sink. Sega kausis kõik täidise ained kokku. Tee valmis puljong. Lao kandikule 6 saiaviilu (võid saiaviiludel ääred ära lõigata), saiaviilud immuta puljongiga ja kata täidisega.
Lao peale järgmine saiaviilude kiht, immuta saiaviilud puljongiga ja kata jälle täidisega, nii tee ka kolmas kord. Tordi keskele lao singiviilud nii, et viilude vahel oleks ruumi kirsstomatitele, kirsstomatid lõika pooleks ja lao singiviilude vahele.
Lõika kurk kuubikuteks ja kaunitsa singiviilude ning kirsstomatite ümbrus kurgikuubikutega. Äärtele raputa hakitud tilli.
Lase tordil öö otsa külmas seista ( on maitsvam).
RABARBERI PURU KOOK
Tainas:
450 g võid
180 g suhkrut
600 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillsuhkrut.
Kate:
1,2 kg kohupiimapastat
200 g suhkrut
250 g hapukoort
5 muna
500 g rabarbrit
Valmistamine
Esmalt valmista tainas. Pane kõik koostisosad korraga kaussi ja mudi kätega läbi, kuni tekib suuretükilist puru meenutav tükiline tainasegu. Rabarber tükelda umbes 1 cm pikkusteks tükkideks (jämedad varred lõika pooleks). Sega omavahel kohupiimapasta, suhkur, hapukoor ja munad.
Võta 2/3 tainast (ülejäänu jäta puru tegemiseks) ja suru see tihkelt ahjuplaadile, nii et see saaks ühtlaselt kaetud. Vala tainale kohupiimasegu ja pane sellele tükeldatud rabarber. Küpseta 170–175kraadises ahjus umbes seitse minutit. Kata kook ülejäänud tainast tehtud puruga ja pane tagasi ahju. Küpseta, kuni puru tõmbub kergelt pruunikaks.
Lase koogil 10–15 minutit jahtuda ja lõika kolmnurkseteks tükkideks. Serveeri soojalt koos vanillijäätisega, kuid see on maitsev ka lisanditeta.
Rullbiskviit
5 muna
200 g suhkrut
200 g jahu
200 ml rõõskkoort
0,5 kg maasikaid, või mõnd mud puuvilja või marja
200 g jahu
200 ml rõõskkoort
0,5 kg maasikaid, või mõnd mud puuvilja või marja
kohupiima
tuhksuhkrut raputamiseks
Munad vahusta koos suhkruga tugevaks vahuks, siis lisa jahu ja sega need omavahel. Valmis taigen vala küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja küpseta ahjus 180 °C juures 10 minutit. Valmis biskviit jahuta ja samal ajal vahusta vahukoor koos 2 spl suhkruga. Biskviidi peale pane vahukoort ja lõigatud maasikaid. Keera rulliks, lõika portsioniteks, raputa peale tuhksuhkrut ja serveeri. Head isu!
Seenepirukas
Põhi:
100 g Valio võid
2 dl jahu
2 sl külma vett
Täidis:
400 g kukeseeni
1 sibul
1 sl Valio võid
hakitud peterselli
hakitud peterselli
musta pipart
150 g Valio Aura juustu
3 muna
1 pakk Valio toidukoort
Valmista põhi: näpi pehme või hulka jahu, lisa lõpuks vesi ja sega. Suru taigen võiga määritud pirukavormi.Valmista täidis: prae tükeldatud seened ja hakitud sibul võis kuni eraldunud vedelik on aurustunud. Võta pann tulelt ja sega juurde teised täidiseained. Kalla täidis põhjale ja küpseta 200kraadises ahjus umbes 40 minutit.
Täidetud paprika
10 paprikat (rohelised, kollased) 2 väiksemat suvikõrvitsat 1 fenkol e apteegitill 1 väike baklažaan 4 väikest sibulat peterselli soola pipart oliiviõli 2 muna 150 g Valio Alma Eesti juustu(riivitud) 200 g mozzarellat Lõika paprikatel ära “mütsid” koos varrega ning eemalda seemned ja valge sisu. Haki sibul, fenkol, suvikõrvits ja baklažaan tükkideks. Kõigepealt prae sibul ja fenkol oliivõlis klaasjaks, siis lisa suvikõrvitsa- ja baklažaanikuubikud ning prae, kuni köögiviljadest on vedelik aurustunud. Maitsesta soola ja pipraga, jahuta täidisesegu ning lisa munad ja riivjuust. Sega kõik korralikult läbi ja täida paprikad köögiviljaseguga. Aseta täidetud paprikad oliiviõliga piserdatud vormi tihedalt üksteise kõrvale. Lõika igale paprikale peale viil mozzarellat ja suru pähe varrega “mütsike”. Küpseta eelkuumutatud 200kraadises ahjus umbes 30 minutit kuni paprikad on kergelt pruunistunud. Enne serveerimist lase pisut jahtuda. |
Kihiline kodujuustumaius
Vaja läheb:
2dl vahukoort
50g tumedat šokolaadi
400g kohupiimapastat
200g kodujuustu ( Alma)
2sl suhkrut
100g šokolaadiküpsiseid ( nt. Kalev)
Kaunistuseks:
2dl külmutatud astelpajumarju
Vahusta koor, riivi jämeda riiviga šokolaad. Lisa koore hulka kohupiim, kodujuust, suhkur ja riivitud šokolaad. Purusta küpsised.
Jaga väikesetesse pokaalidesse või kausikestesse ( 6tk) pool koore- kohupiimasegust, pudista küpsisepuru peale ja siis ülejäänud kohipiimasegu küpsisepuru peale. Pudista kaunistuseks veel veidi küpsisepuru ja tõsta 2h külma seisma, et maitse ühtlustuks veidi ja küpsisepuru pehmeneks. Enne serveerimist kaunista marjadega.
Head isu!
2dl vahukoort
50g tumedat šokolaadi
400g kohupiimapastat
200g kodujuustu ( Alma)
2sl suhkrut
100g šokolaadiküpsiseid ( nt. Kalev)
Kaunistuseks:
2dl külmutatud astelpajumarju
Vahusta koor, riivi jämeda riiviga šokolaad. Lisa koore hulka kohupiim, kodujuust, suhkur ja riivitud šokolaad. Purusta küpsised.
Jaga väikesetesse pokaalidesse või kausikestesse ( 6tk) pool koore- kohupiimasegust, pudista küpsisepuru peale ja siis ülejäänud kohipiimasegu küpsisepuru peale. Pudista kaunistuseks veel veidi küpsisepuru ja tõsta 2h külma seisma, et maitse ühtlustuks veidi ja küpsisepuru pehmeneks. Enne serveerimist kaunista marjadega.
Head isu!
kolmapäev, 1. juuni 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)