esmaspäev, 28. märts 2011

Sünnipäevaks

Olgu Sul alati tugevat närvi,
silmades soojust ja rõõmude värvi,
südamel jõudu ja mõtetel lendu
eluteel astudes hoogu ja indu!
***
Oleks nii vaikne, et õnn kuuleks tulla,
ja õnne nii palju, et hea oleks olla.
***
Soovime su ellu
kevadist värskust,
suvist soojust
ja südamesse õnnehetki ilusaid!
***
Las olla Su elus vaid rõõmsad värvid,
et säraks Su silmad kui heledad pärlid.
Et Su helisev naer ikka kaugele kajaks,
et Sind vajaksid need, keda Sinagi vajad.
***
Olgu sõnad lihtsad ja soojad
Sulle tänase õnnetoojad.
Olgu Sul alati tugevat närvi,
silmades soojust ja rõõmude värvi,
südamel jõudu ja mõtetel lendu
eluteel astudes hoogu ja indu!
***
Rõõmsat meelt ja erksat hinge,
las need aastad teevad ringe!
Hoia noorussädet ikka,
eluteed veel käia pikka!
***
Õnne tänasteks tegudeks,
õnne homseteks olemisteks,
õnne tuleviku toimetusteks!
***
Tänaseks helgeid soove,
soojust kodusel leel.
Jäägu õnne hoolde
pikad edasi teed.
***
Kui kõnelda üksainus kord,
on vastutus nii suur,
et ükski sõna ei näi väärt,
et öelda.
Kui elada üksainus kord,
on võimalus nii suur,
et tardud
ning ta tummalt lased mööda.
***
Nüüd, kus sa tead juba elust
vähemalt veerandit,
vaevalt et enese valust
enam teed erandit.
Võtmata, andmata võlgu
sügaval elutsed.
Võidad, siis kehitad õlgu.
Kaotad, siis tegutsed.
Taevani enam ei hõiska
rõõmud sus häbitud.
Hinnata oskad. Ja mõista.
Kuid üksnes läbitut.
***
Kõik kreemid ja tordid ja vaarikamoosid,
kõik ilusad soovid ja punased roosid,
täna Sulle need tahaksin tuua
ja klaasi shampanjat koos Sinuga juua.
***
Et Sa rasva ei läheks,
et Su uni ei lõpeks,
et Sind töö ei tapaks,
et Sind armsam ei jätaks,
et Sind kurat ei võtaks,
et Sul sõpru hulgem oleks,
et Sul rahast puudust ei tuleks,
et Sul õnne palju oleks!
***
Et täituksid alati kõik Sinu soovid,
et läheks Sul korda, mis iganes proovid,
et saatus peaks Sinu eest helgelt hoolt!
Need soovid on Sinule meie poolt.
***
Et sul sisse kukuks lagi,
et su seintel voolaks nõgi,
et sul vesi kraanist kaoks,
et sul põrand, keldri vaoks...
Seda kõike me ei soovi,
ainult õnne hullu moodi.
***
Oled Sa kunagi suudelnud jõehobu
või maalinud aiatraktorit loojuva päikese taustal?
Oled Sa kunagi lehvitanud neile,
kes kardavad kaalus juurde võtta?
Või röövinud tühjaks riigipanka?
Või hoopiski kaitsnud väitekirja teemal
"Ateismi kahjulikkusest siseveekogudes"?
Või kirjutanud romaani pealkirjaga
"Kokaraamat neile, kel aastaid üle 62"?
Äkki oled Sina see, kes on leiutanud lihapiruka?
Või ajanud puskarit seal, kus parkimine keelatud?
Ei ole?
No siis on Sul ju paremad päevad veel ees!

laupäev, 26. märts 2011

Albert Einstein

  • Mul ei ole ühtegi erilist annet. Ma olen lihtsalt uudishimulik.
  • Ma ei mõtle tulevikule — see saabub piisavalt kiiresti.
  • Jõud köidab alati madalate moraalsete omadustega inimesi.
  • Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks.
  • Kunagi ära jäta meelde asju, mida saad vaadata raamatutest.
  • Geniaalsuse ja lolluse vahe on see, et geniaalsusel on omad piirid.
  • Minevik, olevik ja tulevik on ainult illusioonid, kuigi väga visalt püsivad.
  • Jumala ees oleme kõik võrdsed — nii tarkuse kui ka rumaluse poolest.
  • Teadus ilma religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime.
  • Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu.
  • Probleem ei ole aatompomm, probleem on inimese süda.
  • Kõige keerulisem asi maailmas on mõista tulumaksu.
  • Ainult kaks asja on piiritud - universum ja inimlik rumalus.
  • Haridus on see, mis jääb alles kui kõik koolis õpitu on ununenud
  • Loogika viib sind punktist A punkti B, kujutlusvõime aga kõikjale.
  • Kõige arusaamatum asi maailma kohta on, et see on arusaadav.
  • Kes pole ühtegi viga teinud, pole ka kunagi midagi uut proovinud.
  • See on ime, kui pärast kooli lõpetamist on inimesel säilinud uudishimu.
  • Üldine arvamus on eelarvamuste kollektsioon, mis saadakse 18 eluaastaga.
  • Sa ei saa millestki ennem aru, kui pole seda oma vanaemale seletanud.
  • Ma pole iial arvanud, et teised võtavad neid niivõrd rohkem tõsiselt, kui mina seda tegin.
  • Hullumeelsus - see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi.
  • Unistamine on palju tähtsam kui tarkus, kuna tarkusel on piirid aga unistamine on piiritu.
  • Ära muretse oma raskuste pärast matemaatikas. Ma võin kinnitada, et minu omad on ikka suuremad.
  • Elada võib kahte moodi. Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline.
  • Kuni matemaatiline reegel peegeldab reaalset tegelikkust, pole see täpne; kuid nii kui matemaatiline reegel on täpne, ei peegelda see reaalset tegelikkust.
  • Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatuse suhtes.
  • Teaduslikus mõtlemises on alati olemas luule element. Tõeline teadus ja tõeline muusika nõuavad samalaadset mõtteprotsessi.
  • Ükski eesmärk pole nõnda kõrge, et õigustaks väärituid vahendeid selle saavutamiseks.
  • Ärge kunagi tegutsege südametunnistuse vastu, isegi siis, kui seda nõuavad riiklikud huvid.
  • Fantaasia on teadmisest tähtsam.
  • Lõppude lõpuks pole surra samuti halb.

George Bernard Shaw

  • Kuldne reegel on see, et kuldset reeglit ei ole. 
  • Kui rumal teeb midagi, mille pärast tal on häbi, siis nimetab ta seda oma kohuseks.
  • Ta ei tea mitte midagi, kuid arvab, et teab kõike - see viitab selgelt poliitilisele karjäärile...
  • Milleks rääkida nii kõvasti, kui ei kuule, mida öeldakse?
  • Iga üle neljakümne künnise jõudnud mees on närukael.
  • Vabadus tähendab vastutust. Sellepärast enamik inimesi seda kardabki.
  • Ma pole kunagi kiusatusele vastu pannud: ma märkasin, et kahjulikud asjad ei tekitagi kiusatust.
  • Patriotism on veendumus, et sinu kodumaa on teistest parem seetõttu, et Sina seal sündisid.
  • Noorus, millele kõik andeks antakse, ei andesta enesele iial; vanadus, mis kõik andeks annab, ei leia iial andestust.
  • Noored ei suuda vanade heaks teha muud, kui neid šokeerida ja ajaga kaasa vedada.
  • Päevatöö pole ei rohkem aeg vähem kui ühe päeva töö, ja inimene, kes selle on ära teinud, peab selle eest saama nii söögi, ärateenitud puhkehetked kui ka öise une, olgu tegemist kunstniku või künnimehega.
  • Pole siiramat armastust, kui armastus toidu vastu. 
  • Kõige kurja juureks on raha puudumine.
  • Olles noor mees, panin tähele, et kümnest asjast üheksaga ma põrusin.
  • Edukus ei tähenda seda, et te ei tee kunagi vigu, vaid et te ei tee neid teist korda.
  • Ma tsiteerin end sageli. See lisab mu jutule vürtsi.
  • Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad, kui tema.
  • Sa näed asju ja küsid MIKS. Proovi unistada asjadest ja küsida MIKS MITTE?
  • Oma kaaskodanike mittevihkamine on halvim võimalikest pattudest.
  • Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud.
  • Õnnelik elu! Ükski elus hing ei suudaks seda taluda.

Mark Twain


  • Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud.
  • Kaastunne on elavatele, kadedus surnuile.
  • On olemas kolme tüüpi valesid: valed, alatud valed ning statistika. 
  • Mu elus on olnud palju raskusi. Enamikke neist pole aset leidnud. 
  • Ära lükka homsele neid tegevusi, mida saaks lükata ülehomsele. 
  • Julgus on vastupanu hirmule, hirmust jagusaamine, mitte hirmu puudumine. 
  • Ettevaatust tervisealase kirjanduse lugemisel. Te võite surra kirjavigadesse. 
  • Mu emal oli minuga parasjagu raske aga ma arvan, et ta nautis seda. 
  • Selles elus vajad sa rumalust ja järjekindlust - siis on edu tagatud. 
  • Kui päike paistab, laenab Pank sulle vihmavarju; ja kui sadama hakkab, küsib selle tagasi.
  • Mure hoolitseb ise enese eest, aga ammutamaks rõõmu kogu täiust, peab sul olema keegi, kellega seda jagada. 
  • Sõbra tõeline ülesanne on olla sinu kõrval, kui sind on tabanud ebaõnn. Kui sul veab, seltsib sinuga igaüks.
  • Edevusel ei ole astmeid, üksnes selle varjamises on inimesed erineva võimekusega.
  • Suitsetamisest loobumine on imelihtne. Tean, sest olen seda tuhandeid kordi teinud.
  • Parim viis enda lõbustamiseks on lõbustada kedagi teist.
  • Vältige neid, kes püüavad teis kõigutada usku saavutada elus midagi silmapaistvat.
  • Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma, paneb tõde alles kingi jalga.
  • Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, aga keegi ei taha lugeda.
  • Inimkonnal on ainult üks tõeliselt mõjuv relv — see on naer. Naerurünnakule ei suuda miski vastu seista.

reede, 25. märts 2011

Täna on küüditamisohvrite mälestupäev


25. märtsil 1949. a. algas märtsiküüditamine, mille käigus vene riigi poolt deporteeriti loomavagunites Eestist Lääne-Siberisse ja Põhja-Kasahstani palju inimesi.
Seda kõike korraldasid KGB, NKVD ja teised jõustruktuurid eesotsas kõikide rahvaste isa, töölisklassi kaitsja ja proletaarse revolutsiooni eksportija Jossif Visarjonovitš Staliniga.

Väljavõte Wikipediast
...
Saladuskatet püüti hoida lõpuni, raadiojaamad saadeti vallakeskustesse ja koondamispunktidesse alles mõni tund enne operatsiooni algust ning enamasti talitati nõnda ka väljasaatmisele kuuluvate inimeste nimekirjadega.

25. märtsi varahommikul siirdusid ešelonikomandod neile määratud tööpostidele. Nendega liitusid Pealelaadimispunktide ja ešeloni ülemad ning operatiivgruppide töö võis alata.

ENSV siseminister Resevi 12. apilli ettekande kohaselt Liidu siseministrile alustasid Riikliku julgeoleku ministeeriumi operatiivgrupid väljasaadetavate perekondade kinnivõtmist Eestis 25. märtsil kell 06.00, Tallinnas juba 04.00.
Vagunite laadimisel lähtuti normist 48-50 inimest neljateljelisse ja 24-25 inimest kaheteljelisse vagunisse. Kui selgus, et plaan ei tule täis, kujunes inimeste arvuks 40-44 neljateljelises ja 20-22 kaheteljelises vagunis. Kogu Eestis tervikuna jäi tühjaks 112 vagunit.

Enne teele minemist määrati veel vene ja eesti keelt kõnelevate väljasaadetavate hulgast "vagunivanemad," kes pidid koostama nn. "vaguninimekirjad." Mõned vagunitesselaaditud põgenesid, mõned viidi ravile. 27. märtsi lõunaks kõik ettevalmistused lõppesid ja ešelonid saadeti Siberi poole teele. Tartu elanikud näiteks Omski poole. Kokku oldi teel 11 ööpäeva 27.märtsist – 07.aprillini. Mõned põgenesid teel.
Kogu Eestist saadeti eriasumisele 20 723 tsiviilelanikku, määratud sihtkohta jõudis neist 20 600. Balti riikidest tervikuna küüditati neil päevil oma kodudest Siberisse üle 92 000 inimese. Operatsiooni läbiviimisesse kaasatute arv ületas 76 000 inimest ... .
Teadaolevalt olla noorim küüditatu olnud 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanimaks aga 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Täna on Paastumaarjapäev

Maarjapäev, ka paastumaarjapäev, punamaarjapäev, kapsamaarjapäev - 25. märts

Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi, mille juures on olulisemad järgmised jooned ja nimetused: kevade alguspäev, naistepüha, ebaõnne metsiku viimise jm kommetega tõrjumine, kapsapüha, maagilise edu meelitamise püha.
Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist.
Naistepühasid on talvises ja kevadises rahvakalendris mitmeid. Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid.
Külla minnes tuli puna kaasa võtta.
Maarjapäeva kui 'naiste väe' püha on 1990. aastatel pühitsetud asutustes ja kõrgkoolides lauludega päikest tervitades, saunas käies ja puna maitstes.
19. sajandil ja varem lubati tüdrukud maarjapäevast välja (aita) magama ja lisandus keskhommikune söögikord. Üldiselt käidi sel päeval veel kõrtsis teenijaid ja karjuseid kauplemas. Kui karjus oli juba peres olemas, tuli sellele pakkuda paremaid roogi.
Metsiku (õlest mees- või naisnukk, mõnedel teadetel tehti see eri aastail erinevast soost) metsa viimine on üks olulisemaid vanu tavasid, mis pikemalt säilis Läänemaal ja oli seotud rohkem vastlapäeva ja jõulude lõppu tähistavate pühadega. Sel puhul valmistati salaja õlenukk, mis viidi piduliku protsessiooniga metsa või vähemalt oma küla piiridest välja. 20. sajandi lõpukümnendeil oli sellel oma naljatlev funktsioon mitmesuguste seltside ja kogukondade üritustel.
Maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne.
Kapsamaagia. Vaadati üle säilitatud kapsad (palju seemneid ennustas kahjureid ja kehva saaki), külvati esimesed kapsaseemned. Suurte kapsaste saamiseks keriti suuri lõngakerasid ja küpsetati suuri pannkooke ning karaskeid. Viljandi-, Valga-, Võru- ja Setumaal nõuti seejuures valgete rõivaste kandmist, mis on kapsamaagias väga olulise tähendusega.

Linnulaastud

Puupinu eest tuli kinniste silmadega laastusid haarata ja need sülega tuppa tuua, siis leiab suvel palju linnupesi. Paarisarv laaste tähendas nii linnupesade leiuõnne kui ka mehelesaamist. Mõnel pool tähendas see hoopis edukat havipüüki.
Jätkus karja- ja põllumaagia: kanadele anti ühe võru seest süüa, et nad suvel koos püsiksid, kõnniti ümber karja, ümber oma maade või põldude, veeti nende ümber raudesemega ring. Selline tegevus takistas lisaks veel metsloomade ja haiguste tulekut üle piiratud ala.
Söödi seajalgu ja anti kondid sigadele. Kondid võidi viia ka põllule või metsa sõltuvalt sellest, kus taheti ja loodeti suvel sigu püsivat. Sellised maagilised tavad olid 19. ja 20. sajandil tuntud eeskätt Lääne-Eestis ja saartel. Seajalakonte on viidud ka pööningule või laka peale - taas lootusega toetada sigade kasvu ja edenemist.
Ida- ja Kagu-Eesti õigeusu alal on söödud kuivatatud kalu või haugi. Maarjapäeva peeti haugide kudemise alguseks, mistõttu sellise rituaalse toiduga tagati kalasaak.

Töökeelud

Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine.

Rituaalsed toidud

Maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad. Ülepannikoogid. Karask. Ida- ja Kagu-Eestis kuivatatud kala ja haug.

Loodus

Kariloomi loodeti saata lühikeseks ajakski välja, mistõttu paljud teated kõnelevad kanadele ja sigadele võtme andmisest; hobusest, kes end nahasuurusel maalapil ära toidab jm. Karu tuleb pesast välja, ronk ristib poegi, vares hakkab pesa ehitama - kinnitavad vanad uskumused. Saabuvad esimesed rändlinnud, mistõttu hommikuti tuleb võtta linnupetet (toidusuutäis), et sa ei hakkaks kuivama ega eksiks ära. Ka muidu tuli olla ettevaatlik, sest saabuvad rändlinnud usuti endaga toovat haigusi, tedretähti, kuresaapaid jm.

Ennustamine

Kõige tuntum on olnud maarjapäeval seakontidega ennustamine. Need asetati põrandale ja pandi kokkuleppeliselt igale kondile tüdruku nimi. Kelle nimega kondi tuppa lastud koer esimesena haaras, see tüdruk sai esimesena mehele.
Ilmastikuendeid on erakordselt palju, enamasti ennustati selle päeva järgi kevadisi ilmu.

Mida mujal tehakse

Kesk-Euroopas algab kevad, on esimene künnipäev ja karjapäev. Venelastel on naistepüha. Lätlastel on tähtis kapsakasvatuse päev nagu meil Lõuna-Eestis.

Metsik (maakuningas)

Metsiku tegemist on dokumenteeritud 17.-18. sajandi vahetusest 20. sajandi alguseni kui talupoegade ebajumalateenistust. Talupoegade kombe valmistada sügis-talvistel kalendritähtpäevadel õlgedest inimesekuju ning kanda see protsessiooni korras oma küla maadelt ära leiame vanadest kirjalikest allikatest nagu kirikuvisitatsioonide ja kirikukohtu protokollidest ning pastorite vastustest paganlike kooskäimiste kohta. Värvikad kirjeldused metsiku kohta on pärit Lääne-Eesti rannikult. 1680. aastal on kirja pandud ka kaks regivärsilist rahvalaulu, teine neist lõik metsiku tegemist saatnud laulust, mis on seni esimene teadaolev eesti regivärsilise laulu katke.
Metsiku tegemisega taotleti õnne põlluharimisel ja kalapüügil, karja ning kogu maa kaitset. Ühes kujuga kantakse õnnetused omalt maalt mujale. Toiminguid hoiti salajas. Varasemate teadete kohaselt viidi metsik välja kolmekuningapäeval või jõulutsükli lõppedes, ka vastlapäeval. Maarjapäeval metsiku viimise kohta on teada üksnes Fr. R. Kreutzwaldi kommentaar. On veel üksikteateid enne karjalaskmist (enne 1. aprilli) valmistatud õlekuju kohta.
Metsikut on seostatud kuradiga, nimetus tähistab ka teiseusulist. Metsikut on tõlgendatud kui ohvrit metshaldjale või metshaldja kehastust. Maakuninga nimetuse tõttu on teda aga seostatud ka maahaldja ja viljakusega.

Kiikumine
Kiikumine oli vanasti seotud viljakasvu, loomaõnne ja tervise maagiaga. Varakevadistel tähtpäevadel kiiguti rehe all, hiljem ka laudas või laudalävel, eesmärgiks loomaõnn. Väljas kiikumine algas lihavõttepäevast, mille juurde kuulus vanasti ka esimene and kiigele (kindad, vöö). Kiiguti üldiselt jaanipäevani. Enamasti püstitati suur külakiik mäe otsa (sageli kunagisele linnamäele), vabale platsile, hiljem ka mõne talu maadele. Ühiskiikede kõrval oli 19. sajandil tavaline, et kiik püstitati päriseksostetud talu maadele ja seal kiikusid teenijad ja noorem rahvas.
Lastele tehti väiksemaid lauast kiikesid, noored ja lapsed hüppasid lauda.
Ka neil tegevustel usuti teatud pühadel olevat edendav tähendus.

Linnupete
Toit või leivapala, mis tuli rändlindude kevadise saabumise ajal süüa hommikul enne majast väljaminekut, sest muidu lind petab ära. Hiiumaal ja mujalgi on paralleelütluseks lind 'situtab ära'. Kõige sagedasem on uskumus, et inimene, kelle lind on ära petnud, kuivab, jääb kõhnaks, on terve aasta haige, kaotab söögiisu ja jõu, ta nägu hakkab kolletama, pea valutab aasta otsa, ta saab köha, suu hakkab haisema, vananeb kiiresti, eksib metsa, saab vallaslapse jne, jne. See on üksnes valikuline loetelu kõigest, mis petetuga juhtuda võis. Kui olid lindu kuuldes söömata, tuli haarata (hammastega) puust kinni, et kahju üle kanda - selle peale kuivas puu inimese asemel ära. Sagedamini on soovitatud selleks puhuks leppa, ka kaske. Linnupette võtmine oli eestlastel üldlevinud komme, mis taandus alles 20. sajandi lõpul.
Lindude ohtlikkuse põhjuseks peeti asjaolu, et linnud on talve veetnud surmariigis või veekogu põhjas, nende kevadine saabumine tähistas tagasipöördumist ohtlikult alalt ja võimet haigusi edasi kanda.

neljapäev, 24. märts 2011

Oscar Wilde

Vaeste tegelik traagika seisneb selles, et nad ei saa endale lubada midagi muud peale enesesalgamise. Ilusad patud nagu ilusad asjadki on rikaste eesõigus.
***
Tõeliselt veetlevaid isikuid on ainult kahte tõugu: need, kes teavad absoluutselt kõike ja need, kes ei tea absoluutselt midagi.
***
Heades kavatsustes on midagi saatuslikku – need jäävad alati hiljaks.
***
Head kavatsused on asjatu katse looduse seadustele vahele segada.
***
Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju.
***
Ainult tühistel inimestel läheb aastate kaupa aega, et mingist tundeelamusest vabaneda. Inimene, kes on iseenda peremees, võib niisama kergesti murest võitu saada kui uue lõbu leida.
***
Välised kombed on tähtsamad kui moraal ja ülim kõlblus on vähem väärt kui hea kokk.
***
Ebasiirus on meetod, mille abil me oma isikut mitmekordistada saame.
***
Noorus naerab ka põhjuseta. See on üks ta peamisi veetlusi.
***
Noored tahavad olla truud, kuid nad ei ole seda; vanad tahavad olla truudusetud, kuid ei suuda seda.
***
On patte, mille võlu seisneb pigem nende meenutamises kui nende tegemises, on imelikke võite, mis rahuldavad rohkem uhkust kui ihasid ja sünnitavad teritatud itellektuaalset rõõmu; see aga on suurem kui ükski rõõm, mida patt meeltele pakub või iial pakkuda suudab.
***
Naer pole sõprusele sugugi halb algus, kuid lõpetuseks on see tingimata parim moodus.
***
Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele.
***
Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamiku arvamusega mittenõustmine.
***
Tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne.
***
Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame.
***
Kellekski saada on lapsemäng, keegi olla vajab aga Saalomoni tarkust.
***
Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida.
***
Sellest, et teist räägitakse, on hullem ainult see, et teist ei räägita.
***
Vanus on kõrge hind, mis tuleb maksta küpsuse eest.
***
Alati andesta oma vaenlastele - miski ei ärrita neid rohkem...
***
Ma leian üha enam, et peab hoidma vähemuse poole, kes on alati targem.
***
Inimesed armastavad ikka jagada teistele seda, mida nad ise hädasti vajavad.
***

Teadmine on saatuslik. Just teadmatus on see, mis meid võlub. Udu muudab asjad imeliseks. Nii võib teelt eksida.
***
Parem on olla ilus kui hea. Aga... hea on siiski parem olla kui inetu.
***
Kui keegi on armunud, siis alustab ta ikka iseenda petmisega ja lõpetab alati teiste petmisega. Seda nimetabki maailm romantikaks.
***
Lõpuks tuleb välja, et valetamine, ilusate valede esitamine tõe pähe ongi kunsti peamine eesmärk.
***

Filosoofiad varisevad liivalossidena kokku, tõekspidamised järgnevad üksteisele koltunud sügiseste lehtedena; ent see, mis on ilus, pakub ikka ja alati rõõmu ning jääb alatiseks meie omaks.

Oscar Wilde

Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. Nemad võivad mõnusasti istuda ja mängu pealt vaadata. Kui nad ka võiduvilja iial maitsta ei saa, jääb neil vähemalt kaotusekibedus maitsmata. 
***
Kui inimene mõne absoluutse lollusega hakkama saab, siis sünnib see ikka kõige õilsamatel ajenditel.
***
Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, kui meil enestelgi.
***
Ainuke tee kuisatusest vabanemiseks on sellele järele anda.
***
Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust.  
***
Abielu ainus võlu on see, et see muudab pettuse mõlemale poolele absoluutselt vajalikuks.
***
Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad.
***
Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas. Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule.
***
Naine flirdib kellega tahes, seni kuni leidub pealtvaatajaid. 
***
Naistel pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt.
***
Ainus viis, kuidas naine iial võib meest muuta, on teda nii põhjalikult ära tüüdata, et ta kaotab elu vastu igasuguse huvi.
***
Ära usalda kunagi naist, kes kannab helelillat, ükskõik, mis eas ta on, või naist üle kolmekümne viie, kes armastab roosasid linte. See tähendab alati, et neil on minevik. 
***
Meie tulevik on samasugune, nagu oli minevikki, ja pattu, mida me tegime algul jälkusega, kordame hiljem uuesti, ja rõõmuga.
***
Just need kired, mille päritolu suhtes me end petame, valitsevad meie üle kõige vägevamalt.
***
Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alati head, aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud.

Sigmund Freud

Ma ei oska nimetada ühtki teist vajadust, mis lapsepõlves oleks sama tähtis, kui vajadus isa kaitse järgi.
***
Kui peab otsustama mõne inimese üle, on tähtis eelkõige kindlaks teha, kas tal on või puuduvad kolm omadust: ausus, tarkus, headus. 
***
Ainukene ebaloomulik seksuaalne käitumine on täielikult mitteseksuaalne käitumine.
***
Inimene ei peaks oma komplekse alla suruma, need juhivad tema käitumist põhjendatult.
***
Iga normaalne inimene on normaalne vaid keskmiselt. Kohati sarnaneb tema mina pigem psühhopaadi omaga.
***
Armastus ja töö on inimlikkuse nurgakivid.

Teisel pool vett


Ma kuulsin Sa hüüdsid
mind teisel pool vett.
Su hääl oli nukker ja hell.
Ma kuulsin, ma seisma
jäin teisel pool vett.
Ei silda, ei paatigi sel.
Sa hüüad, Sa hüüad,
mind teisel pool vett,
vangi mind võttis Su hääl.
Nüüd jooksen ja ahastan
teisel pool vett,
ei parvegi lainete pääl.
Nii palju on vett, et otsa ei näe,
ja ujudes lõppeks mul jaks.
Kui ujuksid vastu ja haaraksid käe,
las põhja siis vajuks me kaks.
Aga ei, aga ei,
Sul teisel pool vett,
on aru ja mõistus veel peas.
Ja ei, ja ei,
mul teisel pool vett,
on aru ja mõistus veel peas.
Nii palju on vett, et otsa ei näe,
ja ujudes lõppeks mul jaks.
Kui ujuksid vastu ja haaraksid käe,
las põhja siis vajuks me kaks.
Ma hüüan, Sa hüüad,
nii teisel pool vett,
ja paati ei seleta silm.
Nii seisame, teine,
teisel pool vett,
kuni pimedaks läeb maailm.
Lehte Hainsalu

Pühendus

Olen lootusest joobund,
illusioone endale loon.
Su kiirtest punuksin pärja ma suure,
ja siis prooviks pähe -
vaat mis soovid mul on.
Oo saatus suurim, 
oled jõudu proovinud mul.
Su teel, mis ohtlik, 
kuid siiski nii võrratu,
valisin raja,
kus seiklemas käin.
Oo arm, kas kuuled?
Oled saatus sinagi mul.
Su veetlev pilk, 
vahel vallatult piidleb mind,
rahutuks tihti teeb hinge mul sees.
Mööduvad sekundid, 
mööduvad minutid, tunnid.
Osutid tiirlevad, 
aeg aina kiiremalt kaob.
Rohkem ja rohkem 
end kiiremalt kõndima sunnin,
niikaua, kui kellal on aeg ümber saand.
Oo soovid suured,
mida aeg kaasa endaga toob.
Oo anna andekust
ühele rikkus
ja teisele,
kolmandal lootus ja rõõm.
Oo sõbrad kuulge,
on teilegi see laul.
Taas tahaks võtta selle vaasi
või klaasi, mis veini täis pilgeni,
rüübata mehine sõõm,
rüübata mehine sõõm...



Tõnis Mägi

Kui mind enam ei ole


Ma hoian Su käsi, mu kallis,
kui tuju sul nukker ja hall.
Mu kingitud villases sallis
ei tundu nii käre külm talv.
Ma korjan Su üles, kui langed
ja üksinda tõusta ei saa.
Ei hooli, et väljas on hanged -
mu juures küll sooja Sa saad.
Ent oled Sa mõelnud või tundnud,
mis saab, kui mind enam ei ole?
Kui endasse tagasi tõmbun,
kui Sulle mind enam ei ole?
Võib-olla Sul jäävana tundun
kui meri või põline laas,
või taevas, mis pea kohal kummub,
kui kastetilk auramas maas.
Ent minulgi vahel on valus,
kui peitma pean pisaraid;
ma tean ju, Sa kergelt ei talu
mu kurbuste tagamaid.
Kas aimad, kui habras on niit,
mis mind Sinu või eluga seob,
ja jäädavalt minema siit
mõni tunnetu hetk minu viib?
Kas oled siis mõelnud või tundnud,
mis saab, kui mind enam ei ole?
Kui endasse tagasi tõmbun,
kui Sulle mind enam ei ole?
Kui mind enam ei ole,
pole Sinule olemas?
Kui mind enam ei ole,
pole Sinu jaoks olemas?
Urmas Alender