•Vitsapärja valmistamiseks kasutatakse peamiselt paju ja kontpuude harunemata ja hästi painduvaid vitsu.
Murdekohtadega vitsu ärge kasutage, need tuleb tervetega asendada.
Murdekohtadega vitsu ärge kasutage, need tuleb tervetega asendada.
•Kvaliteetse punumismaterjali saamiseks kogutakse vitsad enamasti vahetult enne töö algust. Säilitamisel tuleb vitsu kaitsta kuivamise eest.
Talvel külma ilmaga kogutud vitstel tuleb lasta enne kasutamist soojas ruumis üles sulada, muidu nad murduvad kergesti.
Esimese kihi valmistamine:
Vitsapärja esimene, sisemine kiht valmistatakse 4 vitsast.
Esimesega samas suunas asetatakse teine vits ja põimitakse ka see lõpuni.
Vitste tüükad tuleb jaotada võrdsete vahemaadega- teise vitsa tüügas asetatakse esimese vastasküljele.
Teise kihi valmistamine:
Teise kihi valmistamiseks kulub umbes 8 vitsa, kuid see sõltub ka vitste jämedusest. Teise kihi puhul on vitste suund esimesele kihile vastupidine.
Teise kihi esimene vits asetatakse esimese kihiga vastupidises suunas. Vitsa tüüka võib toetada mõnele esimese kihi tüükale (vaade altpoolt).
Vitsa alumist otsa ühe käega paigal hoides juhitakse vitsa latv läbi rõnga ja tõmmatakse vits paika.
Seejärel tõmmatakse vitsa latv veelkord läbi rõnga. Kohale asetatud vits moodustab ovaali.
Väga oluline on see, et pärast teistkordset rõnga läbimist asetub vits sama vitsa peale.
Pärast teistkordset rõnga läbimist asetub vitsa ladvaosa taas eelmise peale.
Vitsa tipp tõmmatakse kinnitamiseks sobivas kohas vitste vahele. Vitsa üleliigsed tipud ja tüükad lõigatakse peale vitsa lõpuni põimimist kohe osakääridega viltuselt ära (pildil lõikamata, vaade altpoolt).
Teise kihi teise oksa põimimist alustatakse sealt, kus eelmine vits lõppes.
Oluline on jälgida, et uus vits asetuks kindlasti eelmise vitsa peale.
Vits peab kulgema eelmise vitsaga paralleelselt, seda kordagi ületamata.
Edasi põimitakse samal viisil ka järgmised vitsad.
Pärja teine kiht hakkab iga lisatud vitsaga kahel pool kasvades esimest kihti kinni katma.
Viimase vitsa põimimisel tuleb eriti tähelepanelikult jälgida, et vits kulgeks eelmisega paralleelselt.
Liiga pikad tüükad võib nüüd veelkord viltuselt lühemaks lõigata mis allapoole jäävad.
Vitsa murdumist ja koore vigastamist tuleks igati vältida.
Õnneks suudab kolmas kiht teises kihis juhtunud äpardusi mõnevõrra varjata.
Kolmanda kihi valmistamine:
Kolmas kiht põimitakse sarnaselt teise kihiga, kuid muutub vitsa suund.
Kolmanda kihi esimese vitsa võib toetada eelmise kihi mõne vitsa tüükale.
Vitsa suund on eelmise kihiga vastupidine.
Kolmanda kihi esimese vitsa põimimine toimub sarnaselt teise kihi vitstega.
Vits moodustab pärja pinnal ovaali.
Taas tuleb jälgida, et vits asetuks teist ringi tehes oma aluse peale.
Vits kulgeb alati oma eelneva ringiga paralleelselt.
Vitsa põimimisel kasvab kolmas kiht kahel pool pärga laiemaks.
Kolmas kiht peaks jääma pisut hõredam, et teise kihi vitsamuster sellest veidi läbi paistaks.
Iga uus vits asetatakse kindlasti eelmise vitsa peale.
Kui pärg kipub lagunema, siis on viga selles, et uus vits on asetatud valesse kohta- esimese vitsa alla.
Nagu ka varem, tuleb vitsa põimimise alustamisel vitsa alumine osa ühe käega paigal hoida ja teise käega vitsa tipp läbi pärja keskaugu viia ning vits seejärel tipust hoides paigale tõmmata.
Vitsa tipp lükatakse kinnitamiseks varasemate vitsade vahele.
Viimase vitsa põimimisel tuleb hoolega jälgida vitste paralleelsust.
Viimistlemine:
Vastvalminud pärjal on võimalik vitste asendit muuta korrapärasemaks, samuti kätega muljudes parandada pärja üldist kuju. Vitsatüügaste lõplikuks lõikamineseks asetatakse pärg tagurpidi. Ühe käega tõstetakse tüügas kõrgemale ja teise käega lõigatakse teravate oksakääridega puhas lõige.
Tuleks jälgida, et vitsatüükad asetseksid võimalikult korrapäraselt.
Talvel külma ilmaga kogutud vitstel tuleb lasta enne kasutamist soojas ruumis üles sulada, muidu nad murduvad kergesti.
•Heleda pärja saamiseks pajuvitsad kooritakse.
Selleks kogutakse vitsad kevadel, kui koor on lahti. Vajaduse korral saab ka talvel mõnda aega soojas ruumis vees ajatatud pajuvitstelt koore eemaldada.
Kooritud ja kuivatatud vitsu tuleb enne kasutamist leotada pehmenemiseni pikemat aega vees või keeta.
Vitsapärja valmistamiseks on vaja umbes 20 ühepikkust vitsa.
Selleks kogutakse vitsad kevadel, kui koor on lahti. Vajaduse korral saab ka talvel mõnda aega soojas ruumis vees ajatatud pajuvitstelt koore eemaldada.
Kooritud ja kuivatatud vitsu tuleb enne kasutamist leotada pehmenemiseni pikemat aega vees või keeta.
Vitsapärja valmistamiseks on vaja umbes 20 ühepikkust vitsa.
Pärja mõõtmed sõltuvad vitsa pikkusest. Vitsa pikkus on ligikaudu 2 pärja ümbermõõtu.
Tööriistadest on vaja ainult hästi teritatud oksakääre.
Tööriistadest on vaja ainult hästi teritatud oksakääre.
•
•Vitsapärg koosneb kolmest kihist. Igas kihis on vitste suund erinev.
Paremaks jälgimiseks on parasjagu asetatav vits fotodel kollast värvi. Hiljem on see asendatud tavalise punase kontpuuvitsaga.
Paremaks jälgimiseks on parasjagu asetatav vits fotodel kollast värvi. Hiljem on see asendatud tavalise punase kontpuuvitsaga.
•Vitsa painutamisel tuleb olla kannatlik ja mitte kiirustada. Murdekohtadega vitsu ei saa kasutada ja need tuleb tervetega asendada.
Pärja valmistamisel fikseeritakse ühe käega vitsa alumine ots, teise käega viiakse vitsa tipp vajalikku asendisse ja painutatakse vits tipust tõmmates paigale.
•Esimesest vitsast keeratakse rõngas.
Esimeses kihis ei ole vitsa põimimise tihedus oluline.
Vitsa liikumine on seestpoolt väljapoole ja päripäeva, siis kordub sama ka valmis pärja väliskihis.
Pärja liikumine on alati päripäeva.
Vitsapärja puhul saavutatakse see vitste pildil näidatud suunaga esimeses ja väliskihis.
Esimeses kihis ei ole vitsa põimimise tihedus oluline.
Vitsa liikumine on seestpoolt väljapoole ja päripäeva, siis kordub sama ka valmis pärja väliskihis.
Pärja liikumine on alati päripäeva.
Vitsapärja puhul saavutatakse see vitste pildil näidatud suunaga esimeses ja väliskihis.
Vits teeb vähemalt 2 ringi ja rõngale tuleb anda võimalikult ümmargune kuju.
Vitste tüükad tuleb jaotada võrdsete vahemaadega- teise vitsa tüügas asetatakse esimese vastasküljele.
Järgmisena lisatakse samal viisil kolmas ja neljas vits.
Neljanda ja viimase vitsa punumine (vaade altküljelt).
Tüükad on asetatud võrdsete vahedega.
Neljanda ja viimase vitsa punumine (vaade altküljelt).
Tüükad on asetatud võrdsete vahedega.
Vitste tüükad lõigatakse teravate oksakääride abil
viltuselt lühikeseks.
Neljas vits on kohale asetatud ja esimene kiht valmis.viltuselt lühikeseks.
Teise kihi valmistamine:
Oluline on jälgida, et uus vits asetuks kindlasti eelmise vitsa peale.
Vitsa murdumist ja koore vigastamist tuleks igati vältida.
Õnneks suudab kolmas kiht teises kihis juhtunud äpardusi mõnevõrra varjata.
Kolmanda kihi valmistamine:
Kolmanda kihi esimese vitsa võib toetada eelmise kihi mõne vitsa tüükale.
Vitsa suund on eelmise kihiga vastupidine.
Vits moodustab pärja pinnal ovaali.
Vits kulgeb alati oma eelneva ringiga paralleelselt.
Vitsa põimimisel kasvab kolmas kiht kahel pool pärga laiemaks.
Iga uus vits asetatakse kindlasti eelmise vitsa peale.
Kui pärg kipub lagunema, siis on viga selles, et uus vits on asetatud valesse kohta- esimese vitsa alla.
Vitsa tipp lükatakse kinnitamiseks varasemate vitsade vahele.
Viimase vitsa põimimisel tuleb hoolega jälgida vitste paralleelsust.
Vastvalminud pärjal on võimalik vitste asendit muuta korrapärasemaks, samuti kätega muljudes parandada pärja üldist kuju. Vitsatüügaste lõplikuks lõikamineseks asetatakse pärg tagurpidi. Ühe käega tõstetakse tüügas kõrgemale ja teise käega lõigatakse teravate oksakääridega puhas lõige.
Tuleks jälgida, et vitsatüükad asetseksid võimalikult korrapäraselt.
Ja valmis ta ongi- vitspärg jõuluks, mida on võimalik kaunistada nii kuis süda soovib nii õue tarbeks kui tuppa.
