Lõpetasin Heldur Jõgioja raamatu ”Himmleri Tartust pärit ihuarst” lugemise.
Mõtlesin, et jagan oma lugemiselamusi ka teiega. Pigem siis, et soovitan kõigile lugeda, kes huvituvad ajaloolistest faktidest ja sellest kuidas niite tõmmati ja kuidas tegelikult ”nõrkade” meeste puhul oli neid võimalik mõjutada, rõhutades ja toonitades vastupidiselt nende näilist tugevustJ Kersten kasutas väga edukalt ära Himmleri kõrval olles tema nõrkust ja tervist ning tänu sellele suutis sõja ajal korda saata hämmastavaid päästeoperatsioone.
Raamat räägib Felix Kerstenist, tunnustatud meedikust, kelle sulest on Saksamaal ka ilmunud mitu fundamentaalset manuaalteraapia alast teost, mehest, kes päästis hävingust kümneid tuhandeid inimesi ja küüditamisest miljoneid inimesi, kes teostas hulljulgeid päästeopetatsioone olles ise peatimuka Himmleri meditsiininõunik ja seades sellega ka ennast surmaohtu.
Kes siis oli see Tartust päris mees, nimega Felix Kersten? Ta oli sündinud Eestis, 20. septembril 1898.aastal, parun Nolckeni mõisas. Ta oli endise Luunja mõisavalitseja, Luunja valla taluperemehe poeg, seega pärit lihtrahva hulgast, mis võis olla ka tema tegutsemise põhjuseks, just sel moel nagu ta seda tegi. Ta ei pidanud rahvuslikku kuuluvust kuigi oluliseks ja oma olemuselt oli ta maailmakodanik, kes ei pidanud ühe rahvuse eelistamist teistele õigeks. Tänu sellele vaatele päästis ta inimesi kui inimesi, mitte kui rahvusiJ, neid siis eelistades.
Kuna ta soontes voolas mitme rahva erinevat verd, siis on tänini selgusetu ta tegelik päritolu. Kuigi paljud pidasid teda eestlaseks, tema sünnijärgsuse pärast, oli ta ikkagi Hollandi päritolu baltisakslane. Õppinud nii Eestis, Lätis, Saksamaal kui ka Soomes, Helsingi Ülikoolis meditsiini. Mees, kes valdas saksa, eesti, vene, soome, rootsi, inglise, prantsuse ja hollandi keelt. Ta mängis klaverit ja kirjutas ise ka muusikat.
Kuna raamatu materjali on kogutud kümmekond aastat ja see tugineb puhtalt faktidel ja ka Kersteni enda päeviku materjalidel, siis seda huvitavam on seda raamatut lugeda.
Kerstenist ei ole teadaolevalt vähemasti Eestis ühtki teist raamatut välja antud. Ja küllap ka sellepärast on see mees jäänud vähemasti oma tegude poolest eestlastele märkamata. Seega soovitan kõigile, võtke ja lugege, see on üks killuke meie ajaloost. Kahjuks küll paljusid inimesi puudutanud kohutav tragöödia.
