Päikese väsinud pihud 

silusid pärnade päid. 
Härdad minekumõtted

ladvalehisse jäid.
Nende all elusaid radu

elusail jalul käid.
Oma näost,

oma nimest

sootuks loobuda täid.
Leiad end puude hulgas,

tuulepesade hulgas,
leiad põõsaste hulgas,

linnupesade hulgas.
Puude pikkade varjude peale

ei söanda sa astuda
neil võib ju valus olla,

kui sa nende peal käid.
Paul-Erik Rummo