neljapäev, 20. jaanuar 2011

Unistamisest

Mina olen suur, suur unistaja, selle sõna kõige otsesemas mõttes. Ärge nüüd arvake, et ma muud ei teegi, kui kogu aeg ainult pilvedes hõljun aga üsna sageli ma seda tõesti teen. Kõige rohkem ja kõige parem on unistada just siis kui ma oma pikamaa kõndi teen, see poolteisttundi kõndimist on just piisavalt pikk aeg. Ma juba olen plaaninud, et sel aastal peaks oma treeningut pisut pikendama ja ette võtma natuke pikema maa, kui seda on kümme kilomeetrit, aga see on teine teema ja sellest kirjutan ma kevade poole.
Ja nii sageli, kui ma just oma ringi teen, niisageli ma siis muudkui unistan. Muul ajal justkui unistamine ununeb... Või ma ei suuda omi mõtteid korrigeerida muul ajal. Mulle annab unistamine palju positiivsust ja ma üritan vähemalt olla positiivne, niipalju kui elu lubab, sest nii on elu ilusamJ palju ilusamJ
Unistamine on hea asi, selles pole kahtlustki. Minu jaoks on see edasiviiv jõud: takistuste ületamiseks, enda sisse vaatamiseks ja soov ennast täiendada ja muutuda paremaks, tõsta endas usku, seda siis nii enda kui teiste suhtes.
Kuigi kõik inimesed on loodud unistama ja kõigil on kindlasti oma soovunelmad, olen kuulnud nii sõpradelt kui tuttavatelt, et nad on isegi unustanud unistamise ja nad ei tee seda.
Lugesin hiljuti Peep Vainu: ”Kõige tähtsam küsimus” ja seal oli palju unistamisest juttu, just sellest aspektist vaadatuna, kuidas see aitab seada paika prioriteedid ja uskuda oma helgesse tulevikku, aitab suuta rohkem saavutada. Olgu need unistused siis materjaalset, emotsionaalset või vaimset laadi, ma arvan, et ühtviisi on nad vajalikud kõik. Neid on vaja aeg ajalt muutuste tegemiseks nii oma elus kui ka töös. Kas unistamine on oma soovide võimendamine või hoopiski eesmärk nende saavutamiseks? Arvan, et just ikkagi eesmärkide saavutamiseks.
Kuigi öeldakse, et unistada tuleb suurelt, siis arvan, et unistused peaks olema samm sammult niivõrd reaalsed, et ühe täitudes saaks edasiste poole püüelda. Mis muidugi ei välista ka suurelt ja suisa segaselt unistamisest ja asjadest, mis jäävadki unistusteksJ
Aga mida teha nende unistustega mis kunagi reaalsuseks ei saa? Las need jäädagi lõpututeks sihtideks, nii püüdleme aina parema ja parema poole..... Ja elu on ilusamJEi muud. Ja isegi kui mõni neist unistustest tõesti ei täitu, siis ma arvan, et sellest polegi lugu....
Mis mu jutu mõte oli? Hakake unistamaJ elage oma elu ilusaks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar