Kõrge kimp ratsuritähe, orhidee ja roosidega

Imelist advendiaega kõigile!!!

Täna on esimene advent, aeg kus hakatakse ettevalmistusi tegema suurteks pühadeks, aeg, kus valitseb rahu ja kogu maailm on jõulu ootuses. See on imeline aeg, igal ühel erinev ja just nii ilus, kui ilusaks ta ise selle teha suudab. See on aeg mõtisklusteks ja meenutusteks, oma lähedastega koosolemise aeg. Soovin kõigile meelerahu ja mõnusat koosolemist oma armsatega. Olgu kõikides kodudes palju soojust, rõõmu, armastust, hoolivust ja palju küünlasära.

Habe halliks läind jõuluks kui minust sai paps,
Olid ilusad jõulud kui oldud sai laps.
Oli lumi siis valgem ja käharam kuusk,
Lõhnas sussi sees magus glasuuritud juust.
Oli mandariin magusam, mahlasem komm,
Lendas hamba seest plomm nagu paukunuks pomm.
Jõulutaat polnud siis ei Sant ega Claus,
Oli nagu teisedki vaene kuid aus.
Päeval käis tema huugavas tehases tööl,
öösel häid lapsi kohtas ta vitsakimp vööl.
Talle platsidel patsi lõid Epud ja Äpud,
nänni jagas ta nii, et jäid endale näpud.
Kuidas lõhnasid kuused ja küünlad ja rasv,
Päkapikkudel oli siis kopsakam kasv.
Praegu päkapikk ukerdab patarei jõul,
varem oli ta elus ja parem sai Jõul.
Meenub jõuluöö keset jääroose ja pakast,
kui mu poolvenna sussi kord päkapikk kakas.
Hiljem poolvend sai teada, et süüdi on kass,
siiski vastikuks talle sai Päkaga tass.
Jõuluvanale keeldus ta tegemast pai,
sest ta ussitand õunaga paki sai.
Mina puudust ei tundnud küll millestki heast,
kuna Kalevipoega ma teadsin siis peast.
Iga peatüki eest tuli kopsakas pakk,
rõõmsalt vabises taadi habemetakk.
Minu salmidest jõulutaat alati heldis,
kui ta lahkus, siis isagi välja sai keldrist.
Isa märkas: „Näe, mullegi paki ta tõi!”
Korgi kõlksuga paki pealt minema lõi.
Olid ilusad jõulud kui oldud sai laps,
Elu igavaks muutus kui minust sai paps…
Aknal ootab mu suss, mis on hiiglama suur,
aga juustu pealt puudub nüüd magus glasuur.
Minu lapsed ka talle ei meeldivat näi,
Miks ta muidu neil kunagi külas ei käi.
Kui jõulutaat nüüd ei külasta mind,
siis ma järgmisel aastal ei ootagi Sind.

Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus...
ära hinge Sa sellele sule!

Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.

***
Läbi sätendava õhu,
üle karge lume,
pisikene ingel,
paljajalu tuleb.
Süda soe ja särasilmil,
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki,
läbi valge saju.

***
Kui vaikselt lumehelbeid sajab
ja õrnalt kellahelin kajab,
siis tunned, kuidas küünlaleek
Su hinge soojaks, rõõmsaks teeb.....

***
Kui jõulud on möödas ja
näärid on läbi,
siis ometi tubli tükk talve on ees.
Näe, kuuse peal külmetab kõhnuke käbi,
jääkülmad on seemned ta soomuste sees.

***
Sel õhtul langeb täht,
ta valgel mõtlen ainult sinule.
Ja saatus, õnnepaiste palgel
kesk' rõõmurahu pidu teeb.

Ma olen ootand' suuri sõnu,
suuri tundeid tugevaid.
Näen, hoopis salamisi võlub
neid südamele siirus vaid.

Jõuluaeg täis rahu, ilu,
lumevaipa ingel silub,
tähekesi taevast puistab,
paljajalu lumel uitab.
Õnnepärleid aknail laotab,
armastuseks uksi paotab,
kõigile vaid soovib head,
Sulle ka – ma kindlalt tean!

Jõuluõhtu. Jõulurahu.
Valge lumi katab maad.
Memm küünlapaistel istub vagalt
ja vaatab lumme tuisand teed.

Tee lõputuna pikk on täna
ja tulijaid ei paista sealt.
Memm istub vaikselt, vaatab küünalt
ja selle virelevat keelt.

Kas tõesti nad ei tule täna
või hoopis eksind tuisand teel?
Kas selles suures linnakäras
on ununenud jõulutõed?

Kell juba tiksund pikki tunde
ja kustunud on küünlaleek.
Memm viimast viivu vaatab õue...
Ja ennäe, tulemas on teel –
kõik keda oodatud !

Üle hämara, varjudest tume,
õrna ja sinava lume
heidab veerev, kustuv päike
punava läike.

Üle ääreta, lumise välja,
nii tühja ja palja,
viib üksik tee
üle jõe,
kus pruunikad pajud
on unesse vajund.

Mööda lõpmata teed
lähevad reed
kuu kahvatul kumal,
eha punal,
kaugele...

Villem Grünthal-Ridala

Virvendavad vaikselt tähed
saates tähehelki lumele.
Kellakumin kostab kaugelt.
Õhturahu hüüab palvele
jõuluõhtu, jõululaulud
helisemas hellasti.

Kui vaikselt lumehelbeid sajab
ja õrnalt kellahelin kajab,
siis tunned, kuidas küünlaleek
Su hinge soojaks, rõõmsaks teeb.....

Päkapikk ja ingel
teel on jõuluööl
Talveajal vingel
nad on ikka tööl.

Üks su sussidesse
maiustusi toob
Teine südamesse
jõulurõõmu loob.

Aasta lõpp ja uue algus --
aja tavakäik.
Akendes sel ööl on valgus,
hõbedane läik.
Olen siinpool aknaklaasi,
sealpool sajab lund.
Ootan ainsat silmapaari,
habras kesköötund.
Miski murdub,miski voogab
tunnid, minutid ...
Tervest aastast ühe ööga
saanud minevik.

Kõige ilusamad jäälilled aknale,
kõige käharam jõulukuusk tuppa,
kõige säravamad küünlad kuusele,
kõige puhtamad tunded südamesse.

Me ihkame jõuludeks koju
ja otsime tuttavat ust.
Me tunneme kodusoojust,
rõõmu väikesest jõulupuust.
Kodus ootab meid jõulurahu,
pere koondub ja vaikne on jutt.
Ja need,kes elavad lahus --
neil kõigil on koju rutt.

Pahandusi tegin vähe,
kukkudes ei tönninud.
Pika salmigi sain pähe,
üldse ma ei jonninud.
Siiski hakkan pabistama,
kurku tikub kibe klimp,
sest et näen, sul, jõuluvana,
ikka vööl on vitsakimp.

Õues hiilib päkapikk,
ta mütsitutt on üsna pikk.
Kui kätte jõuab jõuluöö
on päkapikul palju tööd.
Iga väike kukupai saab
kingituseks pika pai.

Istun aknal siin
ja ootan..
päkapikku näha loodan.
Silm see kinni vajub juba,
Suss on tühi –pime tuba.
Varsti ema viib mind voodi..
vist päkapikk läks alles poodi.

Kolm inglit ilmusid mu tuppa
kord lahke naeratusega
ja panid haljendaval oksal
siis jõuluküünlad põlema

See jõulu-valgus, inglikesed,
ta käigu kestvalt meie eel,
ja lootus haljendagu ikka
me rahva tuleviku teel!-

Ka tuli uue aasta lävel
mind neljas ingel vaatama.
Siin kõikidele tuhat tänu:
õnn olgu ikka Teiega!

Jõuluööl käib ingel igas toas,
Lendleb sääl ta küünlavalgusjoas.
Silmaga sa vaevalt teda näed,
Siiski tunned, et ta soovib hääd.

Kuuseokstelt tõuseb jõuluhõng,
Ingli juustes särab karralõng.
Paitab kaisukaru sinu peos,
Räägib muinasjuttu unenäos.

Sängi heites veidi kurb on meel,
Kuigi kuusk jääb tuppa kauaks veel.
Ärgates sa märkad, kuidas sääl
Ingli juukseid läigib okste pääl.

Jõuluööl käib ingel igas toas,
Lendleb sääl ta küünlavalgusjoas.
Silmaga sa vaevalt teda näed,
Siiski tunned, et ta soovib hääd.

Vaikselt tasa välja vaadates mõtlen,
kaunid lumekristallid nii valged ja pehmed.
Nad üksteisest lahkuvad, nii üksikult lebavad,
teineteisele mõtlevad ja taga igatsevad.

Nad on täis armastust ja südamliku soojust,
siirust, kirge ja jõululähedast lootust.
Tähed taevaski säravad õnnelikult,
kuldne kuu tagasihoidlikult naeratab ja piilub.

Tuhmunud värvid taas ellu ärkavad,
valitsevat rahu ja vaikust naudivad.
Küünlasäral pimedas õhtus sulle mõtlen,
inglid vaatama sind sul saadan mõne.

Iga ingliga küünla täis unistusi süütan,
kuni täidetud kõik su unistused, sulle luban.
Meelerahu, õrnust kätesse, sädet silmadesse,
positiivsust ja naeru hinge ja jõulutunnetust südamesse.

Küünlasära silmadesse,
jõulurõõmu südamesse,
usk ja lootus, jõulurahu hinges
uude aastasse nii minge.

***
Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus..
ära hinge sa sellele sule!
Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.

***
Säravaist pärleist on ehitud puud,
miljoneid tähti ümbritseb kuud.
Õrnalt-õrnalt on sadanud lund
ja vaikne on jõuluöö pühalik tund.

***
Nüüd süütame jällegi küünlad,
las soojendab südant see lõõm!
Selles põlegu ära kõik mured
ja alles jäägu vaid rõõm.

***
See hetk, mil saabub jõuluöö
on nagu imeline ootus...
Siis hellad mõtted, soovid suus,
et täituks iga lootus.

***
Jõuluõhtul kui süütame küünlad,
aina soovime midagi head,
et me armsad oleksid terved,
et mure ei vaevaks me pead.

Vana-aasta sammub
vaikselt ajalukku.
Keerab enda kannul
ajaukse lukku.

Kõik jääb seljataha.
Kes see mullust muudaks?
Oi, kui kõik,mis paha,
maha jätta suudaks.

Tulgu ilus aasta
küünlavalgus vihus.
Piparkoogiraas ta
pisikeses pihus.

Pärast jõulupuhkust
meenutagu seda:
piprast kui ka surkrust
tehti aaasta süda.

Juba valge vaip on maas,
valged majad, valge laas,
helbeid täis on aknaklaas.
Vaata!
Ära ainult akent pühi, seal on kirjas: "Häid pühi!"

***

Jäävad igihaljaks
okkad kuusepuul,
jäävad ikka kalliks
pühad jõulukuul.

***

Jõuluõhtul taevataat
täheküünlad läidab,
et need õndsusega
meie meeli täidaks.

***

See talv,
see kuu
on jälle saanud imeks.
Tal väga ammu
jõulud pandi nimeks.

Olgu vaikne jõulurahu
sinu toas ja õue peal.
Tulgu aasta,
kuhu mahub tervist,
õnne, kõike head!

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

Leelo Tungal

Külm juukseisse sul põimis härmalõngu
Ja jõululumme vaibus linna kära.
Su rõivaist levis kannikeste hõngu ja tähesära.
Nii südaööni sumpasime ringi
Ja kirju kuusk see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi,
sest võõraist aknaist „ Püha öö“ meil kajas.

Heiti Talvik

Kuusepuu kasuka hõlmal niriseb ootuse vaik.
Peletab tuuli ja külma- siin on su kodupaik.
Käbid on kõrged ja kirjud nagu su eluihk,
kuigi sinagi sirgud ikka ei ulatu pihk.
Sinna, kus taliste krooni kuusk kannab kaharal peal
järgid vaid rohelist tooni eluvärvide seas.
Sedagi saamatult kaitsed, ikka käid kändudes teel.
Vere ja vaigu maitset kannab su kodukeel.

Elle- Eha Are

Läbi halja kuuse rohelise rahu
pillab küünlahubin hingemaale tuld.
Keset lumepatju, udusulgset kahu
magab magusasti mets ja põllumuld.
Päike tasahilju taaramaale astub,
kuukard kaunistab veel aasta viimset ööd
kui see aegamisi igavikku laskub
jättes tähekirja iga helge töö.
Jättes lootuse ja armastuse sulle kanda
eluleegiks aja haljas puus.
Vaatad enesesse nagu küünlatulle,
kui su uksepakul peatub aasta uus.

Elle- Eha Are

Kuuse tihedais ripsmetes
veereb lõhnav vaigupisara piisk,
kui ta tuhandes tules keerleb,
on temale langenud liisk.
Olla nääripuu iidses linnas,
kus aknais avardub järv
ja lumiste mägede rinnas
voolab sinise allika värv.
Kui palju ootuses silmi
ta okstes otsivad end.
Kuusk särab kui muinasjutt ilmsi,
kõigi väikeste kuuskede vend.
Kõigi väikeste soovide suurus
ühe põhjamaa linna vööl.
Et ühestki kodust ei puuduks
arm ja lootus uus aasta ööl.

Elle- Eha Are

Kell tasa tornist kesköötundi teatab,
mustmiljon tähte särama siis lööb.
Sa seisata - aeg korraks peata
ja tunne südames, et käes on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel küünlad
ning usu homsesse - kõik päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni püüda,
mis Sulle õnne tõi või kaunis näis.
Ja salasoovid sosista Sa tuulde
ning otsi üles oma hoburaud,
üks suudlus kingi salaja Sa suule
ja sule jõuluuneks oma silmalaud.

Aasta kaunemail õhtul
mõte käib kaugeid kaotatud teid,
peatudes kõigel ju lapseeast nähtul:
täna see jälle kui aardeleid.

Vaadates pühale puule,
otsin palvuses neid,
neid, keda keegi ei kuule,
neid, keda keegi ei näe,
keegi, ei keegi!

Neile ma läidan küünalde leegi,
neile ulatan käe.

Marie Under

Oksad puudel on üleni kahused,
härmanarmais on nad,
neid vaatad otsekui harduses
ja ei julge puudutada.
Sest kui ühegi sõrmega puudutad,
seda looduse kunstiteost,
siis millegi õrnhapra purustad
ja midagi jäädavalt kaob.

Iiris krüsanteemiga

Jõuluootuses

Selle aasta jõulud algasid meie kodus tänase esimeste jõulupärgade tegemisega. 

Seekord siis kuldne ja roheline.

Valik isadepäeva luuletusi

Isa, täna on su päev,
sulle ulatan nüüd käe.
Oled tore, oled hea,
kuigi nüüdseks hall su pea.

Mäletan, kui õhtul koos,
olime me mänguhoos.
Õhinas veel oli hing,
kuid juba voodi viisid mind.

Soovisid mul kaunist und,
sinna palju valget lund.
Tuld ei kustutanud ära,
avanes mu unevärav.

Nüüdseks olen suurem juba,
ja ei karda pimedat tuba.
Eri suuntes on mu ind,
kuid armastan ju ikka sind.

***
Suu on naerul, silmad kissis,
kui ütlen Sulle, kallis issi,
"Oled mulle kallis sa,
ilusaim ja parim ka!"

***

Palju õnne,
armas isa
ole ikka vaper- visa
.kui mind sinu lapseks loodi
tahan olla sinu moodi.

***

Masinaga isa ajab
habet ära,maja kajab.
Pardel pingsalt pläriseb,
raadio kaasa säriseb.
Visa mees on meie isa,
aga habe on ka visa.
Habe tagasi on homme,
tal on siuke kiuslik komme.

***

Alt üles nüüd vaatan su poole
veel olen väikene ma
kuid kunagi tasun su hoole
kui sinust suuremaks saan.

***

Minu isa hell ja hea.
Tema tarkust täis mul pea.
Kui mind tema lapseks loodi.
Taha olla isa moodi.

***

Isadepäeval näeb tuhandeid lapsi
käekõrval lõbusalt vedamas papsi.
Aeda koos isaga!Kooli koos isaga!
Üks laps kuid põselt peabpühkima pisara:
tal on küll kena ja armastav ema,
kuid oma isa ei mäleta tema.
Täna ta tunneb end eriti lööduna:
peaks küll see isadepäev rutem mööduma!
Kuidas ta seni neid päevi küll talus?
Isast on rääkida,mõeldagi valus...
Siis aga... tee peale lendas üks suleke,
vihmapiisk sätendas sellel kui tuleke-
võib-olla last nõnda tervita isa,
öeldes:"Pea püsti!Ja kuivata pisar!
See on küll kurb,et ei saagi nüüd tulla ma
sinuga rääkima,õppima,hullama,
aga kõik see,mida head oli minus,
ära ei kao,vaid jääb elama sinus!
Õpetab see,et sind aitamas pole ma.
kaks korda tugevam elus sind olema..."

***

Siis kui poiss on suureks kasvan`d
saanud on tast hoopis mees
koolis käinud targaks saanud
tähtsat tööd ta päeval teeb

minu isa kõike oskab
tal on hellad kuldsed käed
kui ma küsin siis ta vastab
kiirelt õhtuks saanud päev

vahel isa leiab aega
minuga koos mängida
siiski õhtul minust hiljem
pugeda saab sängi ta

õhtul väsinult
ta kodu uksest sisse astub
oh mis rõõm
seal särasilmad naeratamas vastu
ei ole vahet sel
kas plikatirts või poisipõnn
teeb kalli isale
just selles peitubki suur õnn.

***

Minu sõber kõige parem
ta on tore ta on vanem
teeme koos me kukerpalli
naerame ja sööme salli
ahnitseme palju asju
ajame kõik sassi
koos on lõbus hullata
nii me saame puhata.

***

Sa oled minu isa
nii tugev, suur ja visa,
teed tööd ja teenid palgalisa
ja minu peale eal ei kisa.
Sa oled Mcaiveri moodi,
kui viid mind kommipoodi.

Võta vahel ka puhkust,
siis tunnen su üle uhkust,
ja selleks, et kõike jaksaks sa,
tahan Sulle öelda ma:
Palju õnne kallis ISA
ole ikka vapper, visa.
Kui mind sinu lapseks loodi
tahan olla sinu moodi.

***

Sügispäikese kulda,
hiliste lillede sära,
kaunite päevade rõõmud
olgu isadepäeval su päralt!

Rahulikku hingedepäeva

Täna, hingedepäeval, mõeldes neile keda meiega enam ei ole, hoidkem, hooligem ja armastagem neid, kes on.