Läbi halja kuuse rohelise rahu
pillab küünlahubin hingemaale tuld.
Keset lumepatju, udusulgset kahu
magab magusasti mets ja põllumuld.
Päike tasahilju taaramaale astub,
kuukard kaunistab veel aasta viimset ööd
kui see aegamisi igavikku laskub
jättes tähekirja iga helge töö.
Jättes lootuse ja armastuse sulle kanda
eluleegiks aja haljas puus.
Vaatad enesesse nagu küünlatulle,
kui su uksepakul peatub aasta uus.

Elle- Eha Are