Esimene äike

Täna on siis see märkimisväärne päev, kui meil on esimene selle kevade äike. Hommikul näitas ennast mõned  tunnid päike aga õhk ise oli jahe koos külma tuule ja vihmaga. Mõned minutid tagasi hakkas kõmistama päris kõvasti ja ka esimene sähvatus käis juba ära.
Eile oli meil päeval päikse käes 35 kraadi sooja:):):)
Sellised kevade emotsioonid.

Nimepäevad detsembris

01 Oskar, Osmar, Oss

02 Aira, Aire, Airi
03 Leiger, Leino
04 Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju
05 Selma, Selme
06 Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus
07 Sabiine, Piine
08 Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi
09 Raido, Raidu, Raigo, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait
10 Juudit, Juta
11 Daaniel, Taaniel, Tanel, tani, Taano, Tanno
12 Aivar, Aiver, Aivo
13 Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise
14 Eho, Hengo, Hingo
15 Kalli, Kelli, Kulla, Killu
16 Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale, Teele, Haide, Aliide, Liide
17 Rahel, Raili
18 Neeme, Neemo
19 Maarius, Mario, Mairo
20 Pärja, Pärje
21 Toomas, Toom, Tom, Tommi
22 Vambola, Vambo
23 Eugenia, Senna, Senni
24 Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva, Eve, Evi, Ivi, Iivi, Ivika, Eveli, Evelin
25 Natalie, Neida, Taale, Taali
26 Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten
27 Sulve, Sulvi, Sula
28 Piia, Piiu
29 Merle, Merli, Merili, Mirle
30 taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo
31 Silvester, Silvar, Silver, Silvo

Nimepäevad novembris

01 Tiia, Tiiu

02 Hinge, Hingi
03 Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar
04 Herta, Erla, Erle
05 Vahur, Vaho, Vahto
06 Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu
07 Kiira, Kiiri, Kirke
08 Nele, Nelli, Nella
09 Teo, Teodor, Tuudor
10 Martin, Mart, Mardi, Mardo, Märten, Märt
11 Alev, Elev, Elvo
12 Konrad, Kuno, Kuuno
13 Kristjan, Krister, Kristo, Risto
14 Alviine, Alvi, Alve
15 Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki
16 Arnold, Arno, Arne, Aarne
17 Heinar, Einar, Einari, Eino, Egon, Egil
18 Ilo, Ilu
19 Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti
20 Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut
21 Pilvi, Pilve
22 Cecilia, Säsil, Silja, Silje, Sille
23 Kleement, Leemet, Leemo
24 Ustav, Ustus
25 Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kadri, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu
26 Dagmar, Tamaara, Maara, Maare
27 Asta, Astra, Astrid
28 Laima, Raima, Niina
29 Edgar, Egert
30 Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti

Nimepäevad oktoobris

01 Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno

02 Leelo, Leela, Leeli
03 Evald, Eevald, Eevo, Evert
04 Randolf, Randel, Rando, Ranno
05 Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi
06 Bruno, Edmund
07 Atso, Ats, Asso, Hasso
08 Hilja, Hilje, Hilju
09 Riin, Riina, Riine, Mariina
10 Karmo, Varmo, Võso
11 Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo
12 Aare, Aaro, Are
13 Ebba, Ebe, Epp
14 Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa
15 Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi
16 Sirje, Sirja, Siret
17 Vesta, Veste
18 Luukas, Ludvig, Lui
19 Tähte, Tähti, Stella
20 Kaspar, Kasper, Jasper
21 Ursula, Ulla, Ulrika
22 Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno
23 Liivia, Liivi, Liivika, Leevi
24 Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo
25 Raivo, Riivo, Viivo, Veevo
26 Amanda, Manda, Aime, Aimi, Ami
27 Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli
28 Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu
29 Alfred, Alf, Fred, Fredi
30 Urmas, Urmo, Urmet
31 Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto

Nimepäevad septembris

01 Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

02 Maive, Maivi, Taive, Taivi
03 Solveig, Veegi
04 Priidika, Priidla, Priide
05 Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu
06 Ingel, Angela, Angelika, Aiki
07 Regiina, Reina
08 Mariann, Marianna, Marianne
09 Taima, Taimi, Taidi
10 Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi
11 Aleksander, Aleks, Aalo, Sander, Sanno, Sass
12 Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli
13 Ervin, Ervi, Ervo
14 Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu
15 Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo
16 Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili
17 Hildegard, Hilda, hille, Hilli, Ille, Illi
18 Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu
19 Erna, Marna
20 Kaupo, Kaubi
21 Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert
22 Maurits, Mauri, Maur, Marvo
23 Tekla, Diana, Dolores
24 Alvar, Alver, Alvo
25 Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido
26 Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi
27 Elo, Loone, Õrne
28 Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno
29 Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku
30 Kaur, Kauri, Tauri

Nimepäevad augustis

01 Maira, Maire, Mairi, Maris

02 Helger, Helgo, Holger, Olger
03 Kalju, Kaljo
04 Veera, Veroonika, Veronika
05 Salme, Salmi
06 Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laivi
07 Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo
08 Silvia, Silvi, Silva, Silve
09 Deboora, Imma, Melita, Mesike
10 Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar
11 Susanna, Suusi, Sanna, Sanne
12 Klaara, Klaarika
13 Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu
14 Gisella, Svea
15 Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna
16 Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar, Kullo
17 Saamuel, Saamo, Saamu
18 Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli
19 Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno
20 Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno
21 Sven, Sveno
22 Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo
23 Signe, Singe
24 Pärtel, Pärt, Albert, Berta
25 Tauno, Tunne
26 Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma
27 Maimu, Maime, Maimi, Maimo
28 August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto
29 Õnne, Õnnela
30 Emil, Mello, Meljo, Miljo
31 Arved. Arvid, Arv

Nimepäevad juulis

01 Eha, Ehala, Hämarik
02 Milvi, Milve
03 Arvo, Aulik
04 Virgo, Virmo, Virvo
05 Kaja, Kajar
06 Sulev, Sulo
07 Koidu, Koidula
08 Ellinor, Eleonoora, Leonoora, Loora, Loore, Noora, Nora
09 Aive, Aivi
10 Saima, Saime, Saimi
11 Asko, Askur
12 Hermann, Herman, Armand, Hermo, Härmo, Härm, Härmel
13 Margareeta, Margit, Mareta, Maret, Marita, Marit, Marge, Mare, meeta, Greta, Grete, Kreet, Kreeta, Reet, Reeda            
14 Joel, Joosua
15 Ragne, Raina, Raine, Raini
16 Reinhold, Rinaldo, Rein, Reino, Reinu, Reinut, Ronald
17 Meeme, Meemo
18 Eerika, Erika
19 Saara, Saare, Saari, Salli
20 Elias, Liias, Erland
21 Tambet, Tulev
22 Magdaleena, Magda, Made, Madli, Malle, Mall, Leen, Leena, Leeni
23 Senta, Saida, Seida, Siina
24 Kristiina, Kristina, Kristin, Krista, Kristi, Kristel, Kirsti, Kersti, Kerstin, Rista, Riste
25 Jakob, Jaagup, Jaak, Jaako, Jako, Jaap, Jass
26 Ann, Anna, Anne, Anni, Anu, Anete, Anita, Anneli, Annika
27 Marta, Marve, Marvi
28 Maasika, Vaarika
29 Olev, Olav, Olavi, Olaf
30 Kerman, Kermo, Roland
31 Ave, Meevi

Nimepäevad juunis

01 Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin
02 Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi
03 Kanni, Kannike, Viola, Jolanta
04 Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu
05 Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo
06 Piibe, Pärle
07 Robert, Robi                                                                                                  
08 Enda, Endla, Enna, Enne
09 Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar
10 Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis
11 Imbi, Imme
12 Eskel, Esko
13 Mooni, Moonika, Monika
14 Leina, Leine, Leini
15 Viit, Viido, Guido, Kuido
16 Päive, Päivi, Heelia
17 Eugen, Kenno
18 Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika
19 Sigrid, Siiri, Siivi
20 Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota
21 Ahti, Ahto
22 Paula, Pauliine, Liina, Liine
23 Kalev, Malev, Malvo
24 Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Kanek, Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants
25 Linda, Lenna, Inna
26 Manivald, Vanevald, Vane, Vaane, Vaano, Vaino
27 Elviira, Elva, Elve, Elvi, Viire, Elfriide, Elfi
28 Leo, Leopold
29 Peeter, Peet, Peedo, peedu, Peep
30 Päivo, Päivu, Helend

Nimepäevad mais

01 Volber, Valba, Valbe, Valli
02 Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja
03 Endel, Endo
04 Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale
05 Loit, Loomet
06 Aasa, Aase, Asse
07 Helme, Helmi, Helma, Helmeles
08 Timmo, Timmu, Timo
09 Otto, Ott, Kahru
10 Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike
11 Liivar, Liivo, Leevo
12 Vootele, Võitur, Tapper, Rünno
13 Õie, Õile, Õili, Õilme
14 Edith, Eedit, Eede
15 Sofia, Viia, viiu
16 Ester, Esta, Este, Esti
17 Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo
18 Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki
19 Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli
20 Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja
21 Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel
22 Oliver, Leivo
23 Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly
24 Alar, Alari, Allar, Aller
25 Urban, Urbo, Urves, Urve
26 Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna
27 Kalvi, Klaudia
28 Roman, Roomet, Roome, Roomo
29 Laido, Leido, Leidur, Luulik
30 Argo, Arro
31 Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli

Nimepäevad aprillis

01 Harald, Herald, Harri, Harro
02 Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin
03 Uku, Uko
04 Ambrus, Arbo, Arp, Arpo
05 Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate
06 Villem, Ville, Villi, Villo, Villu
07 Allan, Allo
08 Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane
09 Kaira, Kaire, Kairi, Iiris
10 Hindrek, Indrek, Ints, Imre
11 Hurme, Hurmi, Urmi
12 Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo
13 Tarvo, tarvi
14 Lehe, Lehte, Lehti
15 Verner, Verni, Uljas, Uljo
16 Olivia, Olvi, Olve
17 Ege, Eike, hiie
18 Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli
19 Aleksandra, Allo, Aalike, Alli, Andra, Sandra
20 Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe
21 Aimar, Aimer, Aimur, Aimo
22 Meeri, Meri, Merje, Merike
23 Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo
24 Vanda, Vaida, Aada, Iida
25 Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark
26 Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi
27 Haldi, Haldja, Halja
28 Lagle, Luige
29 Kalmer, Kalmo
30 Mirjam, Mirja, Mirje, Miia

Nimepäevad märtsis

01 Albo, Albin, Alvin, Armin
02 Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme
03 Egle, Haili, Halliki, Helliki
04 Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar
05 Laila, Laili, Leila, Leili
06 Tarmo, tarmu
07 Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul
08 Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo
09 Edvin, Heido, Heivo
10 Helda, Helde, Heldi
11 Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno
12 Rego, Reio
13 Ernst, Ernits, Erni, Erno
14 Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde
15 Valev, Valvo, Valvik
16 Herbert, Herbi, Heero
17 Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi, Kärt, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta                                                               
18 Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu
19 Joosep, Joosu
20 Malviine, Malvi, Malve
21 Pent, Pendo, Küllo, Külvo
22 Viktor, Viktoria
23 Aksel, Ailo
24 Albina, Albi, Albe
25 Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo, Marju, mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni
26 Immo, Imand, Imant
27 Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi
28 Armas, Armo, Arm, Kallis
29 Joonas, Joakim, Kimmo
30 Pille, Sibülle
31 Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi

Nimepäevad veebruaris

01 Birgitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita
02 Säde, Leegi
03 Hubert, Hugo, Huko
04 Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida
05 Agaate, Aet, Aita, Ita, Iti
06 Dorotea, Doora, Doris, tea, Thea
07 Richard, Riho, Riko, Riku                                                                                              
08 Taalo, Tali, Talis, Talvo
09 Mehis, Mehto
10 Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen
11 Teri, Terje
12 Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi
13 Eke, Ike, Iko
14 Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju
15 Tiina, Neidi
16 Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda
17 Väino, Väinu, Salmo
18 Karme, Karmen, Karita, Rita
19 Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi
20 Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo
21 Aavo, Auvo, Avo
22 Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli
23 Leho, Lehto, Lehar
24 Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido
25 Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi
26 Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar
27 Helbe, Helve, Helvi
28 Vilmar, Vilmer, Vilmo
29 Une, Ulmi

Nimepäevad jaanuaris

01 Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

02 Algi, Esme, Esmi
03 Gerhard, Gert, Keerdo, Kert
04 Ruth, Rutt
05 Lea, Leana, Liia
06 Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap
07 Kanut, Nuut, Susi, Hirvo                                                                               
08 Gunnar, Kunnar, Kunder
09 Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno
10 Talva, Talve, Talvi
11 Osvald, Ove
12 Antonia, Ande, Tooni
13 Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo
14 Feliks, Õnneleid
15 Salve, Salvi, Sõlmi
16 Ilmar, Ilmo, Illimar
17 Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno
18 Laura, Lauli
19 Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno, Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo
20 Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete
21 Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta
22 Luule, Luuli
23 Rene, Reeno, Räni
24 Naima, Naimi
25 Paul, Paavel, Paavo, Paap
26 Ulve, Ulvi
27 Vilja, Vilje
28 Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle
29 Valter, Valmo
30 Irja, Irje, Jürja, Jürje
31 Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland

Kirjandi kirjutamise ärevuses

Tänased kirjandi teemad:
1. Minu Eesti
2. Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele
3. Ühiskonna arengu võti on haridus
4. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda. (Iiri vanasõna)
5. Igal ajal on oma nägu
6. «Kui palju on asju, mida ma ei vaja.» (Sokrates)
7. «Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.» (Georg Wilhelm Friedrich Hegel)
8. Kultuur meis ja meie ümber
9. Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?
10. «Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.» (Theodore Parker)




Kuulasin tänaseid teemasid ja tundub, et on millest kirjutada, teemad on suhteliselt head, ise suudaks mitmelgi teemal kirjutada, kas aga lapsed ka suudavad leida selle kõige õigema......
Minu hommikune ärevus on säilinud. Laps oli aga rahulik ja loodan, et suudab seda rahu kogu päeva säilitada ja selle kõige õigema teema enda jaoks valida.  Hetkel arvan, et ta valib 4. või 8. teema, aga , sellest kuulen ma õhtul, seni aga on ärevus ja ootamine on pikk, pikk.....

Kaunis päev

Täna on olnud tõeliselt tegus ja mõnusalt päikeseline kevadpäev. Hommik algas munade värvimise ja kohupiimakoogi küpsetamisega. Kook sai ime hea. Ja munad kaunid kui pärlid.
Hommikupoolik sai sisustatud linna 760-ndal sünnipäeval käies ja kontserti kuulates. Rahvast oli koos päris mõnusalt. Kalaturg, millest ma lootsin, et saab tõelist kalavalikut nautida, selles pidin küll pigem pettuma. Kohal oli 2 kalamüüjat ja paar muud kauplejat, kahjuks. Loodan, et kunagi saab ka linnapäeval tõelist kalaturgu näha väga hea kalavalikuga.
Edasine päev kulges kõndides, kõndides, kõndides.... Ja mere ääres päikest võttes ning ilusat ilma nautides. Üllatus oli suur, kui esimene ujujagi täna sai ära nähtud:):)
Nii armas, et päikeselised ilmad toovad inimesed õue, nii jalutama, sportima kui niisama olema.... see on mõnus.

Täna on Ülestõusmispüha

Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva) - 22. märts ... 26. aprill

Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Paljudel maadel on selle päeva nimetustes ja kombestikus säilinud paganlikke jooni ja tavasid. Näiteks ingliskeelne Easter arvatakse tulenevat anglosaksi neljanda kuu nimetusest Eosturmonath, mida on seostatud jumalanna Eostrega või ka ida ja koiduga. See oli aasta koidik, algus. Sama on väidetud germaani Osterni kohta. Kombestikus on säilinud palju paganlikke jooni, ühtlasi on see tähtis kevadpüha. Pikki sajandeid eelnes lihavõttele karnevalide periood, paast ja vaikne nädal. Püha tähistati küünlaprotsessioonide, lillede ja kirikukellade helinaga.
Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima.
Urbepäeval ja lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Tasuks saadi mune. Üldse kuulusid tuppatoodud pajutibud lahutamatult pühade juurde. Kes polnud neid varem soetanud, tõi nad munavärvimise ajaks vaasi. Kui õitsesid sinililled, siis toodi tuppa ka sammalt ja esimesi kevadlilli. 20. sajandil oli tavaks ajatada selleks päevaks taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada. On valmistatud okstest ja samblast pesi, kuhu on pandud värvitud mune. Samuti ajatati hiirekõrvule igasuguseid oksi, millega ehiti tube.
Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus ja seetõttu ka kindel algus ja lõpp. Kuna algus sattus olulisele kriitilisele päevale, siis tähendas see ühtaegu tervise, elujõu ja õnne loomist endale ja karjale. Kiige püstitamine oli noormeeste ülesanne, 19. sajandil toodi selle tasuks kiigeseppadele kindaid ja vöid, kindlasti aga ka mune. Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus, mille juurde kuulusid laulmine, mängud, jõukatsumine, tantsud.
Põhja- ja Kesk-Eestis tähistati lihavõtteid lauahüppamisega, mis oli noorte ja laste virtuoosne ettevõtmine. Kivile, kännule või postile asetatud laua kummaski otsas seisis hüppaja. Kui üks neist õhku hüppas, langes teine oma lauaotsaga vastu maad. Hüpata tuli nii täpselt, et õnnestus maanduda tagasi oma lauaotsale. Mänguna on lauahüppamist harrastatud tänini, mitte niipalju lihavõttepühadel kui suviti kiikumise asendajana. Sellegi tava siht oli algselt tervise ja õnne tagamine.
Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi.
Laialt levinud uskumuse kohaselt on see päev, mil päike varahommikul tõustes taevas tantsib. Seda on mindud välja vaatama, mõnikord tõustud mäe otsa või ronitud pööningule. Kes päikese kiikumist ei vaata, selle saab näiteks Inglismaal levinud uskumuse järgi kurat oma võimusesse. Päikesel on otsitud ja nähtud mitmesuguseid endelise tähendusega kujundeid. Inglismaal on nähtud lammast või ka lippu.
Teise laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks, otsekui oleks sinna suhkrut pandud. Mõnel pool ongi lapsed suhkrut näiteks kaevu või allikasse visanud.
Nagu suurel nädalal nii ka lihavõtte ajal oli väikesi maagilisi tavasid, mille abiga sai kindlustada edu ja tervist. Enamasti on lihavõtte ajal keskendutud isiklikule edule: tuli vara tõusta, et - nagu kujundlikult on üteldud – vanakurat ei saaks ruunanahka silmile tõmmata. Päikesetõusu eelne silmapesemine tagas tervise ja virkuse. 20. sajandi alguses on silmapesuvette kaabitud hõbedat või kasutatud pesemiseks pajuurbade vett. Kiiresti tuli väljast haarata ja tuppa tuua linnulaaste, et leiaks suvel palju linnupesi, rahakotte, usse jm.
Setu kombestiku (NB! tähistatakse vana kalendri järgi) erijooneks oli, et kogu lihavõttejärgne nädal oli nn väike lihavõte ja töövaba aeg.
Keelud
19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. Kehtis veel teinegi keeld – nimelt ei lubatud lastel külla minna – neile visati vanad pastlad kaela.
Üldiselt oli keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme pühadel - uusaastal, suvistepühal ja jaanipäeval.
Toidud
Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim. Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad. Lihatoite valmistati varem rõõmuga, sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa. 19. sajandi eestlasele oli liha üldse harv toit, mistõttu lihatoitudega pühad olid igal juhul erilised.
Kiriklik tähendus
Lihavõtted on sünkroniseeritud juudi paasapühadega (heebrea keeles pesah). Kristuse surma ja ülestõusmise pühana tähistatakse neid alates 8. sajandist.
Lihavõttekaardid
Lihavõttepühadeks saadeti 20. sajandil sõpradele ja sugulastele omatehtud või poekaarte. Eesti kaartidel kujutati tibusid värvitud munadega, lihavõttejäneseid munadega, pajuoksi jm. Esimesed postkaardid pärinesid Saksamaa kaarditrükkalitelt, mistõttu sarnanevad muudega ja on üsna ühesuguse ilmega. Huvitavad on isevalmistatud kaardid, mida tehti palju just Teise maailmasõja järel, kui pikka aega oli lihavõtete ametlik tähistamine ja kaartide trükkimine keelatud. Kuna trükitud kaarte ei olnud saada, siis pildistasid fotograafid omaaegseid kaarte ja levitasid neid mustvalgete või siis koloreeritud fotodena, mida oli mugav ümbrikuga saata. Tänapäeval saadetakse tavaliste postkaartide kõrval palju e-kaarte ja mobiilisõnumeid.
Lihavõttemunad
Kogu Euroopas tuntud tava, mis tähistab uut elu ja kestvust. Varem oli oluline see, et kanad olid juba munema hakanud, s.t munad olid sel aastaajal juba olemas. Mune varuti pikemat aega - neid ei tohtinud süüa paastu ajal, nii säilis lihavõtteks suurem hulk. Sageli hoiti mune kõvaks keedetuna nii lihavõttetoiduks kui munaotsijatele jagamiseks. Paljudes keeltes nimetatakse lihavõttemune paastu- või ka paasamunadeks, sest keskaegne laialt levinud nimetus lihavõtete jaoks on paasapühad.
Inglismaal käisid keskajal vaeste perede lapsed majast majja salme lugemas ja mune korjamas. Meil on see olnud ikka noormeeste tava - kes neist enam mune sai, see oli igati tehtud mees. Oli tava anda oma lemmikule või muidu meeldivale poisile ilusamaid või rohkem mune ja poistel mune tüdrukutele vastu kinkida. Mune käidi otsimas üksinda ja kambaga. 20. sajandi alguses on mõnikord lausa korvidega külas kogumas käidud ja saagid olnud nii suured, et mõnel poisil tekkis suure munasaagi söömisega hiljem lausa raskusi. Mitmel pool on noored kogunenud tantsima ja ühiselt mune sööma.
Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati värvimisel ka siid- või krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kriibiti värvi maha, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna - nii tekkis koorele õrn taimekujutis.
Mitmevärvilised munad saadi vesivärve või munalakke kasutades, mis olid 20. sajandil väga levinud värvimistehnikad. Kui pärast Teist maailmasõda pikka aega munalakke saada polnud, siis asendati neid muude värvivate ainetega, koguni lillatera ehk kaaliumpermanganaadi, briljantrohelise ja muu käepärasega.
Üha laiemalt levis aga mitme tehnika kasutamine. 20. sajandil ja tänapäevalgi kasutatakse värvitud munade kaunistamiseks vesipilte ja kleepsukesi, väljalõigatud ja pealekleebitud pilte, muna külge liimitud värvitud sulgi. Eelmise sajandi alguses ja samuti selle lõpukümnenditel kirjutati munadele ka kallima või kingitusmuna saaja nimi, joonistati südameid ja lihtsamaid pildikesi.
20. sajandi teise poolde kuuluvad munad, millest on osava näputööga tehtud tibud, koomilised inimkujud või lihtsalt -näod, loomakesed või mida tahes, milleks jätkus fantaasiat.
Munakoored oli tavaks kokku koguda ja kanadele anda, et need paremini muneksid.
Munade värvile omistas kristlik traditsioon rangelt sümboolse tähenduse. Näiteks punased munad sümboliseerisid Jeesuse verd, munade veeretamine kivi veeretamist Kristuse haualt; munade aeda peitmine sümboliseeris oma poega aiast otsivat Maarjat. 19. sajandil kandus munadele üle üldine värvisümboolika, mis võimaldas värvi, nime ja jooniste abil väljendada munasaajale oma meeldimust ja tundeid. Punane tähistas armastust, sinine truudust, roosa sõprust.
Euroopa maades ja Venemaal valmistatakse hinnalisi munakarpe, mis sisaldasid kaunilt värvitud puust, šokolaadist või väärismetallist mune. Paljudel Euroopa rahvastel on olnud tavaks mustriliste dekoratiivmunade valmistamine.
Munakoksimine
on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja ja loovutas oma muna teisele. Setumaal, õigeusu aladel ja väga mitmel pool Euroopas, kuid ka nt Inglismaal, veeretati mune mäest alla või piki puust munarenni. Kelle muna teise muna vastu puutus, sai selle omale. Veeretada sai senikaua, kuni teistelt mune võideti, seejärel võis saagi kokku korjata ja järgmine pääses veeretama. Võidetud munad söödi kohe ära, kuid võitja võis need ka kokku koguda ja kaasa viia. Munaveeretamine nagu nende koguminegi oli eeskätt meeste tava.
Vembud munadega
Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm. Kuna noormehed kogunesid ühiselt mune koksima või sööma, siis oli häbiasi, kui selgus, et sulle on sokutatud toores muna.
Teine tuntud trikk oli puumuna, millega oli võimalik munakoksimisel vastased üle lüüa. Osavasti värvitud muna ei erinenud millegagi loomulikust.
Poisid omakorda pigistasid rahvarohkust ettekäändeks tuues tüdrukutel taskus kaasavõetud mune puruks.
Usuti, et kui hoida lihavõttemuna seitse aastat, siis muutub munakollane helendavaks ja muna läbipaistvaks. Inglismaal jällegi usuti, et liiga kaua hoitud muna muutub kuradiks.
Lihavõttejänes toob mune
Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. Komme on tänaseni elav, ehkki mõneski peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis šokolaadimune ja ka -kujukesi.
Esimene teade lihavõttejänese toodud munadest pärineb 1572. aastast Saksamaalt. Ameerikasse ümberasujad viisid tava kaasa ja muutsid selle sealse kombestiku osaks. Ka jänesekujulised lihavõttekoogid on sama päritoluga.
Kõigis maades, kus jänes mune toob, räägitakse mune pabuldavatest jänestest. 20. sajandil lisandusid lihavõttelauale või munade juurde rosinad šokolaadis ja muud ümmargused šokolaadimunad.
Mida teised teevad
Enamjaolt kõike sama, kuid on ka ridamisi erijooni. Näiteks on Inglismaal nn lihavõttemunade kerjajad esitanud väikesi etendusi, seda küll eeskätt suurel reedel. Esimese maailmasõja kitsastes oludes kadunud tava elustas Riddley kohalik kooliõpetaja oma õpilastega 1932. aastal. Üldse on Inglismaa erinevates piirkondades mitmesuguseid tavasid: küll mängitakse pilli ja mustaks määritud nägudega noormehed liiguvad ringi, küll valmistatakse erilisi küpsetisi. Alates 18. sajandist tänini küpsetatakse erilisi küpsetisi näiteks Kenti Biddendenis - neile on kirjutatud arv 1100, kohanimi või nimed Mary ja Eliza. Seda tehakse 1100. aastal 34-aastaselt surnud siiami kaksikute mälestuseks. Õigupoolest suri teine neist kuus tundi pärast esimesest õde, operatsiooni järel, millega teda püüti surnud õest lahutada. Neist jäi kogukonnale pärandus, mis oli määratud püha tähistamiseks, vaestele juustu, leiva ja õlle jagamiseks. Juustu, leiba ja teed vajajaile ja kooke lihavõtte puhuks jagatakse sealkandis tänini.
Taaselustatud kommetest on mõnel pool Inglismaal tuntud veel kätest hoides kiriku ümber seismine, mis meenutab eestlaste tava hiigelpuid kätest kinni hoides mõõta. Tänapäeval on kirikumõõtjateks koolilapsed. Muide, seistakse seljad kiriku poole! 19. sajandist tänini saadavad seismist pasunapuhumine ja rõõmsad laulud.
Noormehed püüavad varastada neidude kingi ja neiud noormeeste mütse. Vastutulijailt kogutakse raha.
Muna
Munast tekkis maailm, eeskätt tähed, kuu ja päike, samuti maa/kivid ja elavad olendid – väidab loomismüüt. Maailmalinnu munetud munadest, mille see pärast pesaotsinguid rajas kuldsesse põõsasse ja hiljem hautud munad laiali pildus, tekkis nähtav maailm ja selle objektid. Paljude rahvaste jumalad on sündinud munast. Eestlastel haudus salapäraselt karjateelt leitud munast välja ilmatütar, kes läks hiljem tähele või kuule mehele ja hakkas maailmaservalt üle ilma helkima. Muna leidjaks oli Salme, kelle nimi tähendab päikese tütart (läti Saule).
Tunti veel müütilist taevakana, kes muneb kuldmune, mis veerevad päikesena üle taevavõlvi.
Muinasjuttudes on müütilise vastase hing tihti hoiul linnu või muna sees. Kukemunast või kanamunast hauti varavedajat kratti. Teada on veel maagiline musta kuke muna.
Rituaalide ja pühade, samuti tööde alustamise juurde kuulus munade kinkimine: esimesel künnipäeval kündjale, lõikuspäeval lõikajale, esimesel karjapäeval karjusele; mälestuspäeval asetati kalmistul haudadele mune (õigeusklikel, eeskätt setudel säilinud tava), kiigeseppadele kingiti lihavõtte ajal, urbijale urbepäeval. Munad (eeskätt tühjakspuhutud munakoored) kaunistasid jõulukrooni ja jõulupuud, samuti pulmakrooni, neid asetati 20. sajandil aknakaunistusena topeltakende vahele vatile, kõrvuti õlelillede ja kuivatatud lillede, ilukõrvitsate ja muuga. Ka värvilisi lihavõttemune hoiti nähtaval, neist kaunimaid säilitati pikemalt eraldi vaagnal.
Lihavõttemunad olid sotsiaalse suhtlemise vorm, kuulusid kinkide ja vastukinkide hulka. Mune kingitakse sõpradele, õpetajale, kuid ka ämmaemandale, samuti ristivanematele, kellelt varem oli õigus mune saada.
Üle-eestiliselt on mune värvitud lihavõtteks, Põhja- ja Kesk-Eestis aga ka suviste- ehk nelipühadeks.
Muna oli ka oluline nõiduse- ja kahjustamisvahend: nn nõiamune jäeti võõra karja teele (katkiastuja suri), põllule, aeda. Muna oli ka liisk – esimesel karjapäeval asetati see laudalävele. Loom, kes muna katki astus, hukkus suvel.
Kukemuna
Üks maagilisi imevahendeid oli kukemuna. Et vanad kanad hakkasid üpris kuke moodi käituma ja nende munad olid väikesed ja nahksed, peeti neid mune ilmselt ekslikult kukemunadeks.
Lihaeit, Liha-Kai
Naisolend, kes käib paastu ajal, lihavõttepühade eel akna taga jälgimas, et keegi lubamatut käsitööd ei teeks ega paastu rikuks. Keelab ketramist. Kelle ta keelatud tegevuselt tabab, sellel keerab ta kaela kahekorra või tirib soolikad välja. Tegemist on paastuaja personifikatsiooniga, kes kontrollib paastupäevadest ja töökeeldudest kinnipidamist, nagu näiteks nälja-nimeline personifikatsioon aastavahetusel.
Võinädala ehk maaslenitsa ajal kasutatud lauludest
Maaslenitsa laule ei tunta eraldi laululiigina, vaid see on pühade nädal, kus esineb mitmesuguseid erinevaid toiminguid ja laule.
Maaslenitsat tähistatakse vene kirikukalendriga seotud setu traditsioonis. See on 8. nädal enne lihavõtteid ning seotud idapoolsete talve ärasaatmise kommetega. Nädalast tähistati kõige enam neljapäeva nn. ulasõpäivä ja viimast pühapäeva. (Eesti rahvakalendri andmetes esineb ulasepäev ka omaette pühana 11. veebruaril.) Paabapraasnikut võis siis pidada nii ulasõpäiväl kui maaslenitsa ajal.
Muusika ulasõpäival
Sel päeval käis setu noorsugu väljas kul?atamas ja paljudes kohtades peeti naiste pidu paabapraasnikut. Praasniku ettevalmistamisel oli ka maskeeritult käimise elemente: käidi küla mööda raha korjamas, mille puhul ehiti end koomiliste atribuutidega ning heideti nalja. Peol tantsiti ja lauldi tavalisi praasniku, kul?atamis- ja tantsulaule.
Muusika võinädala pühapäeval
Viimast maaslenitsa päeva, pühapäeva, peeti eriti pidulikult, siis mindi kuhugi mäele või tänavale kul?atama ja laulma. Selle kombe järgi nimetatakse vastavaid laule mäelauludeks, neis esineb ka vastlapäevale omast heade linade taotlemist. Liulaskmist esines sealjuures harvemini.
Setu maaslenitsa viimasel päeval väljas lauldavad mäelaulud mäe-ääled kuuluvad muusikaliselt kul?atamislaulude rühma, kuid on tuntavalt eleegilise kallakuga. Nad on mõne motiivi poolest sarnased liulauludega: seal taotletakse samuti häid linu. Edasi järgneb pühade lõpu ja algava tumeda tuleviku ehk paastu kirjeldus.
Teatav sarnasus Setu maaslenitsa mäelauludega on ka Lutsi maarahva liulauludel, kus samuti kõneldakse tundmatust tulevikust ? nõnda lõpevad Kagu-Eestis paljud muudki pühadelaulud.
Maaslenitsa juurde kuulus veel hobusega lõbusõit mööda küla, lauldes peolaule, mille viisid valiti hoogsate praasnikuviiside hulgast. Kõrtside juures mängiti, tüdrukud jooksid pööra ja kargasid handa.

Urvake karvane