Patrikupäev - 17. märts
Püha Patricku päeva on eestlased hakanud tähistama 1980. aastatel linnades iiri muusika ja kultuuri tõusulainega, hiljem ka seoses iiri pubide asutamisega. Päeva tähistatakse muusika kuulamise ja õllejoomisega, eelistatud on Iirimaa õlled. Õnn ootab ees neid, kes kannavad ristikheinalehe kujutisega märke ja rohelist värvi rõivaid - siis pole kaaskodanikel õigust neid näpistada.
Algselt ei tähistatud Iirimaalgi patrikupäeva suurte pidustustega, vaid paraadide ja karnevalide tava sai alguse Ameerikast, sinna rännanud iirlaste eestvedamisel. Esimene selline üritus peeti 1737. aastal Bostonis. Sealt kandus suurejoonelisem tähistamine tagasi Iirimaale, kus tänapäeval toimub Dublinis peaparaad, süüakse suppi, juuakse Guinnessi õlut, kantakse ristikut nööpaugus või mütsil ja pühitsetakse rohelist värvi.
Püha Patrick
Umbes 387-461 elanud Padraig/Patrick sündis Kilpatrikus Šotimaal ja suri Iirimaal. 16-aastase poisi röövisid iirlased. Kuus aastat uues elukohas lambaid karjatanud, põgenes ta seejärel tagasi koju, kus järgnesid usuõpingud (Ta ema oli kuulsa Toursi Martini lähisugulane). 432. aastal naases Patrick Iirimaale ja alustas misjonitööd Ulsteris, kus ta asutas kloostri ja kiriku, hiljem juba ridamisi pühakodasid. Tema arvukatest teostest on säilinud "Confession" ja kiri Corotinusele. Patrick oli kartmatu paganluse hävitaja, kuid temaga on seotud arvukalt legendegi. Näiteks kihutanud ta maod Iirimaalt välja ja kasutanud esimesena ristikulehte kui Isa, Poja ja Püha Vaimu sümbolit. Teda kujutataksegi ristikheinalehe ja maoga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar