Head vana aasta lõppu!!!

Hing soe ja valus-aasta hääbub,  ei tule enam sellist teist.
Ta päevadesse helendama jäänud on osakene kõigist meist.
Nii korduv kõik ja siiski kordumatu on iga möödaläinud päev.
Sel ööl, sel nähtamatul lävepakul, neid hoopis uues seoses näed.

Olgu see aastavahetus lõbus, mõnus ja kirev !!!

Pilgud punuvad püüniseid

Kes suudaks elada, kui poleks salalootust,
et kuhugile välja jõuab laev,
kus avameri põlgab tuima hootust,
et õndsuseks saab valu, võiduks vaev?

Kes suudaks püsida, kui ta ei tajuks,
et teda toetab rabe, liikuv liiv?
Kas tunded kasvaksidki võimsaks rajuks,
kui kaduv iil ei oleks iga viiv?

Kes suudaks sirguda, kui poleks paisul tarju,
mis jäävad kõrgemaks kui püüdja peod?
Kes suudaks virguda, kui poleks kurba varju,
mis õhulisi ulmi maaga seob?

Kes suudaks uskuda, et pole valgust,
kui öösiti ta kuhugile kaob?
Eks pingsamini tõtta selle jalg just,
kes raske koorma õlgadele laob.

Mismoodi võiks see tunda ilu tõelust,
kes tunnetanud pole inetust
ja inimolemuse jõulist õelust,
mis sädeledeski on imemust?

Kui ööd ei oleks, ei me näeks siis tähti
ja meie maailm oleks pisk ja jäik.
Kas ongi mõtet hurjutada vähki,
et tema käik on tagurpidikäik?

Kes keset hullund vooge naerda jõuab,
see ennast mõõta tohib ajaga.
Kes palju saab, see veelgi rohkem nõuab,
et üha tungivamalt vajada.

Kes suudaks surra, kui ta hing ei raugeks
ja igatsus ei taluks taltumist?
Rand rebeneb ja tähed jäävad kaugeks.
Retk kordub ammuunund algusist ....

Artur Alliksaar

Alternatiive

Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?
Kumb oleks õigem- kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?
Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks?
Kas kerkime katusele või kattume kergusest?
Kas vigu korrutada või korda vigurdada?
Kas hakkame kisendama sosistusi või sositama kisendusi?
Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda?
Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada?
Kas panti kantida või kanti pantida?
Kas uuri puurida või puuri uurida?
Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi?
Kas minna lootuseta või loota minemata?
Kas rühmata andele või anduda rühmale?
Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda?
Kas suurepäratseda või pärasuurutseda?
Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda?
Kas keelamist piirata või piiramist keelata?
Kas palju kitsendada või kitse paljundada?
Kas käsi laotada või laost käsitada?
Kas kõnelda palumata või paluda kõnelemata?
Kas liigsest vabaneda või vabadusega liialdada?
Kas orja himustada või himu orjastada?
Kas kohe ratsutada või ratsut kohendada?
Kas lakka lennata või lendamist lakata?
Kas heli salvestada või salve helistada?
Kas vägi läbistada või läbi vägistada?
Kas ilu imetleda või imet ilustada?
         Et elu armastada, peab armu elustama.

Artur Alliksaar

Aeg

Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainus silmapilk teistest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.

Artur Alliksaar

Jõuluvana maa

Käib vilgas askeldus ja töö
seal kaugel Jõuluvana maal,
et kinkidega Jõuluööl
saaks teele minna jõulusaan.

Sel ööl täitub iga salasoov,
südametes valitseb rahu.
Jõulutaat kõigile paki toob,
ka lapsele, kes olnud pahur.

Jõuluõhtul küünlavalges
leiab koha rõõmuingel.
See on kõige uue algus,
kui meil leidub soojust hinges.

Täht langes

Täht langes ja hangede varju end poetas,
kes teab, mitut salasoovi see toetas.
Võta jõulust aeg märgata teisi ja end,
on hetkeks vaid nähtav tähelend.
Kui selle hetke sa magasid maha 
ja soovid ei kiiresti täituda taha, 
siis usu: piisab ka enese suurest tahtest, 
pole vajalik tingida maale uut tähte. 
Kui täht siiski langeb ja hange end poetab, 
siis sinu enese tahet ta toetab.

Mõnus pühade jätk maitsva kohupiimakoogiga

Koogi põhja valmistasin ühest pakist Vilma juubeli tordipulbrist, segades hulka pisut vett. 

Siis vooderdasin paberiga ümmarguse koogivormi põhja ja küljed ja pisut õlitasin paberit 

ning panin 15 min koogipõhja 200 kraadisesse ahju küpsema.

Vahepeal valmistasin kohupiimamassi.

Kohupiimamassi läks 2 pk Tere rosinatega kohupiima, 1 pk Ricotta 8% kohupiima, siis lisasin 2 muna, pisut 20 % hapukoort ( umbes 250 gr) ja noaotsatäie soodat ning segasin ühtlaseks massiks.

Kui koogipõhi oli mõnusalt kerkinud ja küpsenud valasin kohupiimasegu  selle peale ja panin uuesti ahju ning küpsetasin veel 15 minutit, kuni kook oli pealt kuldpruun. Kui kook enam noa külge ei jäänud ja oli küps, keerasin ahju kinni ja lasin koogil veel pisut ahjus olla, siis võtsin ahju ukse lahti, et kook jahtuks.

Mõru kohv on suurepärane kaaslane selle koogi  juurde, kuna suhkrut lisamatagi on kook suhteliselt magus.

1984

Kõik mis minul on öelda
on ainult see
pole tõde ja elu
on ainult tee

ma ei tea kust ta algab
kas algusest
temast mina siis räägin
ja valgusest

mis paistab all ja ülal 
ja vahel ees
ja valust mida ei näe
sest see on sees

valu on algus ise
ja valguse mõõt
ja tee tõde ja elu
ja rist ja mõõk

Jaan Kaplinski

Hilissuvi I

Ah, ammuks oli see, kui alles iiris
mu akna poole hellitusi heitis 
ja lõhnadega ootvat tuba täitis, 
koorvalgena kuu helkide safiiris. 

Hing igatsust siis sinu poole tüüris. 
Sa tulidki. Kui keskpäev leegid läitis, 
meid lilletiine niit, mets, kalmuskallas peitis, 
pilk elusügav pilgul vaatepiiris. 

Nüüd: pihlakobarate ruuge raskus 
all sügistaeva sinava kristalli; 
kui väsind käsi, kandvaid kuldset palli 

all õunte kollendavi oksi laskus. 
Ma alles kuulatin, ma alles lootsin - 
see kuhu varises, mis nõnda ootsin? 
Marie Under

Naine kes ei armu

Sügisõhtu ja tähed säravad,
üksinda kõnnin koduteel. 
Seisatama jään koduväravas, 
meenutan sinu sõnu veel: 

Ma olen naine, kes ei armu, 
sageli see kõik on pettepilt. 
On armastuses tihti karmust, 
südametu mäng võib olla flirt. 

Öeldakse: Sind armastan!
Ja helli sõnu sosistavad suud.
Homme aga rääkida nad võivad
juba hoopis muud. Jaaa.....

Ma olen naine, kes ei armu
esimesest pilgust iialgi.
Ma tean, see näida võib kui karmus,
nii see on ja jäägu nii.

Tean, kord saabub keegi,
koos õnne me leiame elus ja töös.
Siis olen naine, kes on armund,
ning ikka koos me päeval ja ööl. 


Raimond Valgre

Veel üks võimalus

On teoks saand õudused,
mis süda kartis.
On teoks saand sündmused,
mis aimas meel.
Ent lahendus?
Kust saabub ta?
Kas varsti?
- Käin taarudes
ja lõpp ei paista veel.
Liig palju peavad kandma
nõrgad õlad,
liig palju peavad tundma
meeled need.
Ja igavesti tasumata võlad
on ainsad viidad
lõppematul teel.

Nii päevast päeva,
jalus õudne ahel,
ma vaarun valguse
ja varje vahel.

***
Käia ja olla ja vaikida aina,
kui südamest karjuda tahaks;
tunda, kuis midagi piinab ja painab,
mida ei raputa maha;

elada ilmas ja anda ja anda,
kui hoopiski võtta on soov;
käia ja olla ja vaikides kanda
kõike, mis saatus toob.


Ave Alavainu

Tuul ajab taga teist

Tuul ajab taga teist
ja hiilib eest ning tagant,
veel enne, kui kell löönd kaksteist,
nad saagi ära jagand.

Tuul ajab taga teist
ja torm on nende kannul.-
Kes küll, kes küll ei teaks nüüd meist,
mis maik on äraannul?!

Tuul ajab taga teist
ja õhk on rajurase.
On neid, kes õnnetumad meist,
kus nende unease?

Tuul ajab taga teist
ja mehi murrab jalust.
Kus on...kus on...mis saanud neist??..
Ei pea-,ei pajaalust.

Tuul ajab taga teist
ja torm on tormi kannul.
On neid, kes õnnetumad meist,
ja surm on nende kannul.

Marie Under

Meeltest esimene jäägu mõistusele
teine osa saama loodustäiusest
kolmas rõõme murest lahutama
neljas kummardama elu - ema pühadust
viies kinnitama armu pidevust -
kõrgeim tunnetama teiste keerukust.

Autoportree

Mu hinges koos on munk ja sübariit.
Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem.
Kesk aja hallust köen kui tuleriit
ja otsin kõige kiuste elulähet.

Ma olen enesele mõistatus,
mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust.
Pean aardeks naeru kergemeelses suus
ja rituaalriistaks narrikuljust.

Ma nagu kangelasi vaatan neid,
kes sooritavad mõne siira patu.
Kesköiti emban templikünniseid
ja kujutlen, et olen sõltumatu.

Kui väsin laulust, lembest, valgusest,
mind haarab kurbus, milles troost ja tabu,
ja päästab üksinduse kalgusest,
mis ikka seirab pääsmatult vabu.

On hurmav juhustele anduda
ses sätendavas ulmabakhaalis,
nii elu täiusesse kanduda
kui pintslitõmme värvijulges maalis.

Artur Alliksaar

***

Las vihmad ja tuuled nüüd rännata ringi!
Las mattuda porri kõik teed! 
Näe, mäekaldal majakas endiselt plingib 
ja rannale paiskuvad veed. 

Mul rõõmule süda läks valla,
mind saadab üksainike soov:
kord lennata pilvede alla,
ja hüüda: suur elu on noor.

Ei tõotanud mulle sa tähtesid tuua- 
küll teadsid, tee sinna viib koos. 
Võid õnnemaa mulle siin päikse all luua- 
mind sinna viib süda - mu loots. 

Kas iial üks muinasjutt kaunim võib olla, 
kui see, mille loonud me koos! 
Kas teisiti võiski me amastus tulla- 
hell, teineteist austav ja noor! 

Olla veel laps ja sumada lompides,
asjade olemust kogeda kompides,
kastepiiskades näha imedust,
käia, kartmata ööd ja pimedust,
aus olla aususest midagi teadmata,
laulda südamest, ridagi seadmata,
hommikul eilsest puhtaks end küürida,
puuduvaid voorusi mitte üürida,
mitte end teadmiste torni müürida,
paati veel nimeta merel tüürida.
Olla kui laps ja joobuda viinata,
lemmikleludest loobuda piinata,
lõpmatult ühest ja samast tüdida,
ülekohut tajuda üdiga,
süüa isukalt leiba ka lihata
armast armsamaks hüüda tihata,
hingega hoida ja vihaga vihata,
suuremaks, suuremaks kasvada ihata.
Laps olla, laps olla kaua nii
hällist hauani. 

Strauss "Cäcilie"

Kui Sa vaid teaksid, mis tähendab unelda
kuumadest suudlustest, rännakuist, rahust
armsama kõrval pilk pilgus kinni
hellusest, vestlusest, kui sa vaid teaksid,
heldiks su süda...
Kui sa vaid teaksid, mis tähendab kaotus
üksildusöödel, kui mühiseb torm.
Kui keegi ei tröösti maheda suuga
võitlusest väsinud hinge.
Kui sa vaid teaksid, Sa tuleksid mu juurde.
Kui Sa vaid teaksid, mis tähendab armastus.
Jumala-maailma loova hinguse sees
hõljuda üles, valguse kantud, õndsate kõrguste poole.
Kui Sa vaid teaksid....Sa elaksid minuga koos. 


Harald Rajamets´a tõlge

Jälle üks aasta saamas on täis
nõnda see aeg ju lõputult käib.
Möödunut meenutad,
hea võtad kaasa
õitest ja lilledest
lõhnava aasa.
Jälle üks aasta saamas on täis
milleks nii ruttu mõistmatu näib.
Meenutad möödunud
aastat, mis andis
halba ja head,
mida eneses kandis.
Jälle üks aasta saamas on täis
viimaseid tunde kell armutult käib.
Palju on tehtud
ja palju on teoksil,
aasta viimastes tundides
uuele on lootus.
Jälle üks aasta saamsas on täis
küünalde säras kõik lõputu näib.
Rahutus hinges
veel ikka ei kustu
tundmatus ees
kui sind kaasa
kui kutsuks.
Jälle üks aasta saamas on täis
algav, et kõigile õnne vaid täis!

Ave Alavainu

Kui aastaring saab täis, sa oled veidi vanem.
Ehk oled tänaseks ka veidikene parem?
On elu leebemaks ja lahkemaks sind muutnud?
Kas oled kurjast heaga läbi tulla suutnud?
Mis jälgi jätsid selle aasta teile?
Mis oli sinust kasu endale ja meile?
Sa süütad küünlad, vaatad enda sisse
ja sulad jälle uue tulemisse.
Ma soovin kõikidele kodu, soovin rahu
neid soove kokku liites soovin kodurahu!

Väike valik näputööd- kaardid jõuludeks

Väike valik näputööd- kaardid sünnipäevaks

Kõrge kimp ratsuritähe, orhidee ja roosidega

Imelist advendiaega kõigile!!!

Täna on esimene advent, aeg kus hakatakse ettevalmistusi tegema suurteks pühadeks, aeg, kus valitseb rahu ja kogu maailm on jõulu ootuses. See on imeline aeg, igal ühel erinev ja just nii ilus, kui ilusaks ta ise selle teha suudab. See on aeg mõtisklusteks ja meenutusteks, oma lähedastega koosolemise aeg. Soovin kõigile meelerahu ja mõnusat koosolemist oma armsatega. Olgu kõikides kodudes palju soojust, rõõmu, armastust, hoolivust ja palju küünlasära.

Habe halliks läind jõuluks kui minust sai paps,
Olid ilusad jõulud kui oldud sai laps.
Oli lumi siis valgem ja käharam kuusk,
Lõhnas sussi sees magus glasuuritud juust.
Oli mandariin magusam, mahlasem komm,
Lendas hamba seest plomm nagu paukunuks pomm.
Jõulutaat polnud siis ei Sant ega Claus,
Oli nagu teisedki vaene kuid aus.
Päeval käis tema huugavas tehases tööl,
öösel häid lapsi kohtas ta vitsakimp vööl.
Talle platsidel patsi lõid Epud ja Äpud,
nänni jagas ta nii, et jäid endale näpud.
Kuidas lõhnasid kuused ja küünlad ja rasv,
Päkapikkudel oli siis kopsakam kasv.
Praegu päkapikk ukerdab patarei jõul,
varem oli ta elus ja parem sai Jõul.
Meenub jõuluöö keset jääroose ja pakast,
kui mu poolvenna sussi kord päkapikk kakas.
Hiljem poolvend sai teada, et süüdi on kass,
siiski vastikuks talle sai Päkaga tass.
Jõuluvanale keeldus ta tegemast pai,
sest ta ussitand õunaga paki sai.
Mina puudust ei tundnud küll millestki heast,
kuna Kalevipoega ma teadsin siis peast.
Iga peatüki eest tuli kopsakas pakk,
rõõmsalt vabises taadi habemetakk.
Minu salmidest jõulutaat alati heldis,
kui ta lahkus, siis isagi välja sai keldrist.
Isa märkas: „Näe, mullegi paki ta tõi!”
Korgi kõlksuga paki pealt minema lõi.
Olid ilusad jõulud kui oldud sai laps,
Elu igavaks muutus kui minust sai paps…
Aknal ootab mu suss, mis on hiiglama suur,
aga juustu pealt puudub nüüd magus glasuur.
Minu lapsed ka talle ei meeldivat näi,
Miks ta muidu neil kunagi külas ei käi.
Kui jõulutaat nüüd ei külasta mind,
siis ma järgmisel aastal ei ootagi Sind.

Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus...
ära hinge Sa sellele sule!

Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.

***
Läbi sätendava õhu,
üle karge lume,
pisikene ingel,
paljajalu tuleb.
Süda soe ja särasilmil,
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki,
läbi valge saju.

***
Kui vaikselt lumehelbeid sajab
ja õrnalt kellahelin kajab,
siis tunned, kuidas küünlaleek
Su hinge soojaks, rõõmsaks teeb.....

***
Kui jõulud on möödas ja
näärid on läbi,
siis ometi tubli tükk talve on ees.
Näe, kuuse peal külmetab kõhnuke käbi,
jääkülmad on seemned ta soomuste sees.

***
Sel õhtul langeb täht,
ta valgel mõtlen ainult sinule.
Ja saatus, õnnepaiste palgel
kesk' rõõmurahu pidu teeb.

Ma olen ootand' suuri sõnu,
suuri tundeid tugevaid.
Näen, hoopis salamisi võlub
neid südamele siirus vaid.

Jõuluaeg täis rahu, ilu,
lumevaipa ingel silub,
tähekesi taevast puistab,
paljajalu lumel uitab.
Õnnepärleid aknail laotab,
armastuseks uksi paotab,
kõigile vaid soovib head,
Sulle ka – ma kindlalt tean!

Jõuluõhtu. Jõulurahu.
Valge lumi katab maad.
Memm küünlapaistel istub vagalt
ja vaatab lumme tuisand teed.

Tee lõputuna pikk on täna
ja tulijaid ei paista sealt.
Memm istub vaikselt, vaatab küünalt
ja selle virelevat keelt.

Kas tõesti nad ei tule täna
või hoopis eksind tuisand teel?
Kas selles suures linnakäras
on ununenud jõulutõed?

Kell juba tiksund pikki tunde
ja kustunud on küünlaleek.
Memm viimast viivu vaatab õue...
Ja ennäe, tulemas on teel –
kõik keda oodatud !

Üle hämara, varjudest tume,
õrna ja sinava lume
heidab veerev, kustuv päike
punava läike.

Üle ääreta, lumise välja,
nii tühja ja palja,
viib üksik tee
üle jõe,
kus pruunikad pajud
on unesse vajund.

Mööda lõpmata teed
lähevad reed
kuu kahvatul kumal,
eha punal,
kaugele...

Villem Grünthal-Ridala

Virvendavad vaikselt tähed
saates tähehelki lumele.
Kellakumin kostab kaugelt.
Õhturahu hüüab palvele
jõuluõhtu, jõululaulud
helisemas hellasti.

Kui vaikselt lumehelbeid sajab
ja õrnalt kellahelin kajab,
siis tunned, kuidas küünlaleek
Su hinge soojaks, rõõmsaks teeb.....

Päkapikk ja ingel
teel on jõuluööl
Talveajal vingel
nad on ikka tööl.

Üks su sussidesse
maiustusi toob
Teine südamesse
jõulurõõmu loob.

Aasta lõpp ja uue algus --
aja tavakäik.
Akendes sel ööl on valgus,
hõbedane läik.
Olen siinpool aknaklaasi,
sealpool sajab lund.
Ootan ainsat silmapaari,
habras kesköötund.
Miski murdub,miski voogab
tunnid, minutid ...
Tervest aastast ühe ööga
saanud minevik.

Kõige ilusamad jäälilled aknale,
kõige käharam jõulukuusk tuppa,
kõige säravamad küünlad kuusele,
kõige puhtamad tunded südamesse.

Me ihkame jõuludeks koju
ja otsime tuttavat ust.
Me tunneme kodusoojust,
rõõmu väikesest jõulupuust.
Kodus ootab meid jõulurahu,
pere koondub ja vaikne on jutt.
Ja need,kes elavad lahus --
neil kõigil on koju rutt.

Pahandusi tegin vähe,
kukkudes ei tönninud.
Pika salmigi sain pähe,
üldse ma ei jonninud.
Siiski hakkan pabistama,
kurku tikub kibe klimp,
sest et näen, sul, jõuluvana,
ikka vööl on vitsakimp.

Õues hiilib päkapikk,
ta mütsitutt on üsna pikk.
Kui kätte jõuab jõuluöö
on päkapikul palju tööd.
Iga väike kukupai saab
kingituseks pika pai.

Istun aknal siin
ja ootan..
päkapikku näha loodan.
Silm see kinni vajub juba,
Suss on tühi –pime tuba.
Varsti ema viib mind voodi..
vist päkapikk läks alles poodi.

Kolm inglit ilmusid mu tuppa
kord lahke naeratusega
ja panid haljendaval oksal
siis jõuluküünlad põlema

See jõulu-valgus, inglikesed,
ta käigu kestvalt meie eel,
ja lootus haljendagu ikka
me rahva tuleviku teel!-

Ka tuli uue aasta lävel
mind neljas ingel vaatama.
Siin kõikidele tuhat tänu:
õnn olgu ikka Teiega!

Jõuluööl käib ingel igas toas,
Lendleb sääl ta küünlavalgusjoas.
Silmaga sa vaevalt teda näed,
Siiski tunned, et ta soovib hääd.

Kuuseokstelt tõuseb jõuluhõng,
Ingli juustes särab karralõng.
Paitab kaisukaru sinu peos,
Räägib muinasjuttu unenäos.

Sängi heites veidi kurb on meel,
Kuigi kuusk jääb tuppa kauaks veel.
Ärgates sa märkad, kuidas sääl
Ingli juukseid läigib okste pääl.

Jõuluööl käib ingel igas toas,
Lendleb sääl ta küünlavalgusjoas.
Silmaga sa vaevalt teda näed,
Siiski tunned, et ta soovib hääd.

Vaikselt tasa välja vaadates mõtlen,
kaunid lumekristallid nii valged ja pehmed.
Nad üksteisest lahkuvad, nii üksikult lebavad,
teineteisele mõtlevad ja taga igatsevad.

Nad on täis armastust ja südamliku soojust,
siirust, kirge ja jõululähedast lootust.
Tähed taevaski säravad õnnelikult,
kuldne kuu tagasihoidlikult naeratab ja piilub.

Tuhmunud värvid taas ellu ärkavad,
valitsevat rahu ja vaikust naudivad.
Küünlasäral pimedas õhtus sulle mõtlen,
inglid vaatama sind sul saadan mõne.

Iga ingliga küünla täis unistusi süütan,
kuni täidetud kõik su unistused, sulle luban.
Meelerahu, õrnust kätesse, sädet silmadesse,
positiivsust ja naeru hinge ja jõulutunnetust südamesse.

Küünlasära silmadesse,
jõulurõõmu südamesse,
usk ja lootus, jõulurahu hinges
uude aastasse nii minge.

***
Kui säravad tuled me jõulupuul
ja väljas on külm ning kõle,
siis südameid soojendab armastus..
ära hinge sa sellele sule!
Sa tule ja vaata ja kuulata...
valge lumi meid jõuluga tervitab,
ta tuleb ja tahabki hiilata,
tuua rõõmu ja rahu, mis värvikas.

***
Säravaist pärleist on ehitud puud,
miljoneid tähti ümbritseb kuud.
Õrnalt-õrnalt on sadanud lund
ja vaikne on jõuluöö pühalik tund.

***
Nüüd süütame jällegi küünlad,
las soojendab südant see lõõm!
Selles põlegu ära kõik mured
ja alles jäägu vaid rõõm.

***
See hetk, mil saabub jõuluöö
on nagu imeline ootus...
Siis hellad mõtted, soovid suus,
et täituks iga lootus.

***
Jõuluõhtul kui süütame küünlad,
aina soovime midagi head,
et me armsad oleksid terved,
et mure ei vaevaks me pead.

Vana-aasta sammub
vaikselt ajalukku.
Keerab enda kannul
ajaukse lukku.

Kõik jääb seljataha.
Kes see mullust muudaks?
Oi, kui kõik,mis paha,
maha jätta suudaks.

Tulgu ilus aasta
küünlavalgus vihus.
Piparkoogiraas ta
pisikeses pihus.

Pärast jõulupuhkust
meenutagu seda:
piprast kui ka surkrust
tehti aaasta süda.

Juba valge vaip on maas,
valged majad, valge laas,
helbeid täis on aknaklaas.
Vaata!
Ära ainult akent pühi, seal on kirjas: "Häid pühi!"

***

Jäävad igihaljaks
okkad kuusepuul,
jäävad ikka kalliks
pühad jõulukuul.

***

Jõuluõhtul taevataat
täheküünlad läidab,
et need õndsusega
meie meeli täidaks.

***

See talv,
see kuu
on jälle saanud imeks.
Tal väga ammu
jõulud pandi nimeks.

Olgu vaikne jõulurahu
sinu toas ja õue peal.
Tulgu aasta,
kuhu mahub tervist,
õnne, kõike head!

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,
täheoksi ja latva, kus helendas kuu.
Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,
sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind.
Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

Leelo Tungal

Külm juukseisse sul põimis härmalõngu
Ja jõululumme vaibus linna kära.
Su rõivaist levis kannikeste hõngu ja tähesära.
Nii südaööni sumpasime ringi
Ja kirju kuusk see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi,
sest võõraist aknaist „ Püha öö“ meil kajas.

Heiti Talvik

Kuusepuu kasuka hõlmal niriseb ootuse vaik.
Peletab tuuli ja külma- siin on su kodupaik.
Käbid on kõrged ja kirjud nagu su eluihk,
kuigi sinagi sirgud ikka ei ulatu pihk.
Sinna, kus taliste krooni kuusk kannab kaharal peal
järgid vaid rohelist tooni eluvärvide seas.
Sedagi saamatult kaitsed, ikka käid kändudes teel.
Vere ja vaigu maitset kannab su kodukeel.

Elle- Eha Are

Läbi halja kuuse rohelise rahu
pillab küünlahubin hingemaale tuld.
Keset lumepatju, udusulgset kahu
magab magusasti mets ja põllumuld.
Päike tasahilju taaramaale astub,
kuukard kaunistab veel aasta viimset ööd
kui see aegamisi igavikku laskub
jättes tähekirja iga helge töö.
Jättes lootuse ja armastuse sulle kanda
eluleegiks aja haljas puus.
Vaatad enesesse nagu küünlatulle,
kui su uksepakul peatub aasta uus.

Elle- Eha Are

Kuuse tihedais ripsmetes
veereb lõhnav vaigupisara piisk,
kui ta tuhandes tules keerleb,
on temale langenud liisk.
Olla nääripuu iidses linnas,
kus aknais avardub järv
ja lumiste mägede rinnas
voolab sinise allika värv.
Kui palju ootuses silmi
ta okstes otsivad end.
Kuusk särab kui muinasjutt ilmsi,
kõigi väikeste kuuskede vend.
Kõigi väikeste soovide suurus
ühe põhjamaa linna vööl.
Et ühestki kodust ei puuduks
arm ja lootus uus aasta ööl.

Elle- Eha Are

Kell tasa tornist kesköötundi teatab,
mustmiljon tähte särama siis lööb.
Sa seisata - aeg korraks peata
ja tunne südames, et käes on jõuluöö.
Sa süüta oma käega kuusel küünlad
ning usu homsesse - kõik päevad õnne täis.
Hetk minevikust proovi kinni püüda,
mis Sulle õnne tõi või kaunis näis.
Ja salasoovid sosista Sa tuulde
ning otsi üles oma hoburaud,
üks suudlus kingi salaja Sa suule
ja sule jõuluuneks oma silmalaud.

Aasta kaunemail õhtul
mõte käib kaugeid kaotatud teid,
peatudes kõigel ju lapseeast nähtul:
täna see jälle kui aardeleid.

Vaadates pühale puule,
otsin palvuses neid,
neid, keda keegi ei kuule,
neid, keda keegi ei näe,
keegi, ei keegi!

Neile ma läidan küünalde leegi,
neile ulatan käe.

Marie Under

Oksad puudel on üleni kahused,
härmanarmais on nad,
neid vaatad otsekui harduses
ja ei julge puudutada.
Sest kui ühegi sõrmega puudutad,
seda looduse kunstiteost,
siis millegi õrnhapra purustad
ja midagi jäädavalt kaob.

Iiris krüsanteemiga

Jõuluootuses

Selle aasta jõulud algasid meie kodus tänase esimeste jõulupärgade tegemisega. 

Seekord siis kuldne ja roheline.

Valik isadepäeva luuletusi

Isa, täna on su päev,
sulle ulatan nüüd käe.
Oled tore, oled hea,
kuigi nüüdseks hall su pea.

Mäletan, kui õhtul koos,
olime me mänguhoos.
Õhinas veel oli hing,
kuid juba voodi viisid mind.

Soovisid mul kaunist und,
sinna palju valget lund.
Tuld ei kustutanud ära,
avanes mu unevärav.

Nüüdseks olen suurem juba,
ja ei karda pimedat tuba.
Eri suuntes on mu ind,
kuid armastan ju ikka sind.

***
Suu on naerul, silmad kissis,
kui ütlen Sulle, kallis issi,
"Oled mulle kallis sa,
ilusaim ja parim ka!"

***

Palju õnne,
armas isa
ole ikka vaper- visa
.kui mind sinu lapseks loodi
tahan olla sinu moodi.

***

Masinaga isa ajab
habet ära,maja kajab.
Pardel pingsalt pläriseb,
raadio kaasa säriseb.
Visa mees on meie isa,
aga habe on ka visa.
Habe tagasi on homme,
tal on siuke kiuslik komme.

***

Alt üles nüüd vaatan su poole
veel olen väikene ma
kuid kunagi tasun su hoole
kui sinust suuremaks saan.

***

Minu isa hell ja hea.
Tema tarkust täis mul pea.
Kui mind tema lapseks loodi.
Taha olla isa moodi.

***

Isadepäeval näeb tuhandeid lapsi
käekõrval lõbusalt vedamas papsi.
Aeda koos isaga!Kooli koos isaga!
Üks laps kuid põselt peabpühkima pisara:
tal on küll kena ja armastav ema,
kuid oma isa ei mäleta tema.
Täna ta tunneb end eriti lööduna:
peaks küll see isadepäev rutem mööduma!
Kuidas ta seni neid päevi küll talus?
Isast on rääkida,mõeldagi valus...
Siis aga... tee peale lendas üks suleke,
vihmapiisk sätendas sellel kui tuleke-
võib-olla last nõnda tervita isa,
öeldes:"Pea püsti!Ja kuivata pisar!
See on küll kurb,et ei saagi nüüd tulla ma
sinuga rääkima,õppima,hullama,
aga kõik see,mida head oli minus,
ära ei kao,vaid jääb elama sinus!
Õpetab see,et sind aitamas pole ma.
kaks korda tugevam elus sind olema..."

***

Siis kui poiss on suureks kasvan`d
saanud on tast hoopis mees
koolis käinud targaks saanud
tähtsat tööd ta päeval teeb

minu isa kõike oskab
tal on hellad kuldsed käed
kui ma küsin siis ta vastab
kiirelt õhtuks saanud päev

vahel isa leiab aega
minuga koos mängida
siiski õhtul minust hiljem
pugeda saab sängi ta

õhtul väsinult
ta kodu uksest sisse astub
oh mis rõõm
seal särasilmad naeratamas vastu
ei ole vahet sel
kas plikatirts või poisipõnn
teeb kalli isale
just selles peitubki suur õnn.

***

Minu sõber kõige parem
ta on tore ta on vanem
teeme koos me kukerpalli
naerame ja sööme salli
ahnitseme palju asju
ajame kõik sassi
koos on lõbus hullata
nii me saame puhata.

***

Sa oled minu isa
nii tugev, suur ja visa,
teed tööd ja teenid palgalisa
ja minu peale eal ei kisa.
Sa oled Mcaiveri moodi,
kui viid mind kommipoodi.

Võta vahel ka puhkust,
siis tunnen su üle uhkust,
ja selleks, et kõike jaksaks sa,
tahan Sulle öelda ma:
Palju õnne kallis ISA
ole ikka vapper, visa.
Kui mind sinu lapseks loodi
tahan olla sinu moodi.

***

Sügispäikese kulda,
hiliste lillede sära,
kaunite päevade rõõmud
olgu isadepäeval su päralt!

Rahulikku hingedepäeva

Täna, hingedepäeval, mõeldes neile keda meiega enam ei ole, hoidkem, hooligem ja armastagem neid, kes on.  

Ma ei taha nagu Kurat sinu hinge
ega nagu jumal õnnistada sind
ma ei ole nõid ja pole ma ka ingel
ega muinasjutu tabamatu sinilind.
Ma ei taha võtta ega anda
reeta ega saladusi pidada
ma ei suuda kiidulaulu sulle laulda
inimesi yhteaegu armastada- vihata.
armastad sa kevadisi tuuli?
Rändame siis koos me kevadtuultena
puudutades kõiki siiralt naeratavaid huuli
naerusära kandes läbi maailma.

autor teadmata

Audova

Miks vahel su silmad nii kurvad?
miks naerdeski nukker su suu?
Su silmis on maailma surmad
ja kuivanud hingepuud...
Kas kunagi üldse veel elad
tundes rõõmu ja armastust vaid?
Või olematusse sulad
ükskõiksuse tühermail...
Nii küsiti minult. Ei oska
ma vastata midagi neil-
mis võiksingi mina ju kosta
hing uitamas hämarail teil...

Koli hulgast oma ema
vanad päevikud ma leidsin,
salamahti lugemiseks
raamatute alla peitsin.
Uskumatu, et mu ema-
kaunis, tark ja vana-
kunagi on näinud mõelnud
täpselt nagu mina!
Suved tühjaks jäänud linnas-
lausa imeväärne-
sama minnatahtmisäng
ja sama aiaäärne.
See kui mõni tüdruk
on su saladused reetnud....
mitu pikka õhtut oled
üksi kodus veetnud...
kõik mis emalsiin on kirjas
kõik ma tunnen ära.
Ka need nutud, mis ta nuttis
naabripoisi pärast.

E. Truu

Tahaksin kuhugi ära
ära siit elust hallist
eemale kisast kärast
sinu juurde mu kallis.
Koos läheme ära sinna
kus rahu vajub me pääle
kuhugi pole enam minna
seisame maailma äärde.
Tule hüppame alla,
et näha mis edasi saab
koos tõukame ennast valla
iial enam ei puutu me maad.

E. Truu

Naerda kui tahaks nutta
joosta kui jalad on tinast-
rutta, rutta, rutta
see olen mina.
Laulda kui häält ei ole
elada petturina
kiita seda mis kole
see olen mina.
Lõhkuda kaunist ja head
ihata seda mis võiks,
vastu müüri taguda pead
ah kurat, milleks see kõik.

Ratsuritäht ja roos

Kimp krüsanteemide, inkaliiliate ja nelgiga

Tacca e. nahkhiirelill

Medinilla

Kirju ratsuritäht

Sügis- täna õhtune taevas

Matusekimp liiliatest ja roosidest

Pudelikaunistus sünnipäevaks

Pudelikaunistused pulmadeks

Päikeseloojang metsa taha

Gladiool, liilia ja gerbera

Paralleelne kimp neriinedest

Vanda

Mandevilla

Lillede värvide tähendus.

Punane - armastust, julgust ja austust.
Roosa - imetluse ja hoolimise värv, väljendab osavõtlikkust, armastust ja puhtust.
Oranž - rõõmu ja õnne, tähistab liikumist, jõudu, energiat ja andmisrõõmu.
Kollane - äratab eluvaimustuse ja väljendab ka uudishimu ja soovi muuta asju paremaks.
Sinine - kõrgemate mõtete ja müstika värv, tõe, pühendumuse, rahulikkuse ja siiruse toon, hoolib teiste heaolust, näitab osavõtlikkust ja suurt sisemist jõudu.
Valge sisaldab kogu värvigammat - värvivariatsioonidest kõige tugevam ja puhtam. Seda tuntakse täiuslikkuse ja puhta valgusenergia värvina, näitab vitaalsust ja toetust ning annab inspiratsiooni.
Lilla – kuninglikkuse, väärikuse, edu, imetluse ja uhkuse värv.
Roheline – loodusläheduse värv, tähendades noorust, optimismi, head õnne ja tervist.

Lilled ja nende tähendused

Orhideed – veetluse, vastupidavuse, haruldase ja õrna ilu sümbolit.
Liiliad – vooruse, puhtuse, külluslikkuse, esimese süütu armastuse tähendusega

Kallad – tulisuse ja kirglikuse, ilu sümbolit.
Pojengid - õnnelik abielu, küllus, vaoshoituse sümbol

Gerberad- lojaalse armastuse, puhtuse, süütuse, leebuse, romantika sümbol
Nelgid- külgetõmbe, sügava ja puhata armastuse, hurmavuse sümbol

Tulbid- armastuse, graatsia, elegantsuse, usutavuse, armastusavalduse, menu, kire sümbol

Nartsissid- armsuse,  kõrge enesearvamuse, iha, nooruse, rüütellikkuse sümbol

Maikelluke/piibeleht – sulniduse ja õnne suurendamise sümbol
Lilleherned- koduõnne ja õndsa naudingu sümbol
Iiriseid tervise, austuse, usu, lootuse, inspiratsiooni, tarkuse sümbol
Kipslill –süütuse ja puhta südame sümbol
Freesia- läbimõeldud usalduse sümbol
Hortensia- saavutuse ja naiselikkuse sümbol
Põllulilled:
rukkilill- lootus

karikakar- süütus

kannike- truudus
Luuderohi- abielu püsimise ja truuduse sümbol

Igihali varajase sõpruse ja harmoonia sümbol
Mürti-iidse armastuse sümbol 

Rosmariin– heade mälestuste sümbol
Sõnajalg- graatsia sümbol

Asparaagus- lummuse, külgetõmbe sümbol

Roosid, nende värvid ja tähendused.

Punane- armastuse, austuse ja vapruse sümbol.
Roosa- täiusliku õnne, peenekombelisuse ja graatsia sümbol, justkui öeldaks: „Palun usu minusse"
Tumeroosa-tänu sümbol
Heleroosa- imetluse sümbol
Kollane- soovitakse sõprust, lusti ja õnne, rõõmu, hoolivust, kuid sel on ka armukadeduse varjund
Valge- süütuse, puhtuse, taevalikkuse, salatsemise, vaikimise ja sarmikuse sümbol
Virsikuvärvi , sügavroosa või oranž– entusiasmi ja ihaldamise sümbol
Punavalge -ühtsuse sümbol
Mitmevärviline roosivalik- et oled selle kinkijale kõik
Üksikut roosi võib võtta kui armastuse kinnitust või jätkuva armastuse kinnitust. Üksikul punasel roosil on lihtsuse ja armastuse tähendus.
Pikk vars lisab roosile tähenduse "ma pean sind alati meeles", lühike vars räägib armsake olemisest ja tüdrukulikkusest.
Nupus roos on kui ilu, nooruse, süütu armastuse sümbol, millele punane värv annab veel ka puhtuse ja armastusväärsuse tähenduse.
Täiesti avatud roos väljendab tänulikkust.
Väiksel valgel roosinupul on tüdrukuea tähendus.

Väike ärevusenoot

Nii kaua pole siin enam mõtisklenud.... koguaeg on kiire, kiire, kiire... ja nii palju on justkui teha ja aina kiiremaks läheb.
Aga täna on selline väike pakkimise ja ärevuse päev :) Kott kurinahk sai kuidagi väga raske, aga pooleteiseks nädalaks asju kaasa vedada pole ju nali :D
Homme teen algust nii kaua oodatud koolitusega ja mul on väga hea meel, et ma lõpuks selle sain ja et ma üldse suutsin selle ära oodata. Aga nüüd on ta käes, tean, et ees on tohutult kiired, pikad ja pingelised päevad, samas loodan, et ka väga huvitavad. Et ma tõesti saan väga palju uut, kasulikku ning tulevikuks vajalikku nii teoreetilisel tasandil kui ka praktilisi kogemusi. Ootan juba põnevusega väike ärevusenoot põues, sest mitte ainuüksi kursused ei ole need, mis mind ärevana hoiavad, vaid pigem sellele järgnev :)
Aga sellest juba järgmise kuu alguses, kui kõik on paika loksunud :) või loksutatud.

Linnaseen

Õitsev hosta

Peiulill e. tagetes

Ja natuke veel sügise valget

Kuldse sügise lainel

Lilla aster

Valge gladiool

Roosa aster

Aster

Punakas- oranž gladiool

Lilla gladiool

Gladiool

Valge gladiool

Avanev gladiool

Päevalill

Ohakaline

Sotšnikud

Sotšnikud on väga maitsvad, aga kahjuks taas unustuse hõlma jäänud saiakesed.


Valmistamine:
50 g pehmet võid
210 g nisujahu (u 3,5 dl)
60 g suhkrut (u 0,75 dl)
0,25 tl söögisoodat
1 muna
3 sl hapukoort
noaotsatäis soola

Täidis:
200 g rammusat kohupiima
2 sl suhkrut
1 sl hapukoort
1 munavalge
1–2 sl nisujahu

Et pealt  said kenad jääksid, kasuta määrimiseks üht munakollast ja lisa ka veidi vett

Sega tainaks suhkur, hapukoor, muna ja sool. Lisa pehme või ja seejärel soodaga segatud jahu. Sega tainas kiiresti ühtlaseks, st. väldi liigset töötlemist ja pane vähemalt pooleks tunniks külmkappi tahenema. Täidiseks sega kohupiima hulka suhkur, hapukoor, munavalge ja viimasena jahu. Sega hoolega. Soovi korral võid lisada ka rosinaid, vanillisuhkrut, kaneeli, riivitud sidrunikoort vm.

Rulli tainas jahuga ülepuistatud laual umbes 5 mm paksuseks ja lõika 10 cm läbimõõduga ketasteks. Aseta ketta ühele tainapoolele kuhjaga supilusikatäis täidist, keera teine pool peale. Suru «poolkuu» servad tugevasti kinni. Määri pealt munakollase-veeseguga. Aseta küpsetuspaberiga kaetud või võitatud ahjuplaadile ja küpseta 220-kraadises ahjus umbes 12–15 minutit, kuni sotšnikud on pealt kaunilt kuldsed.

Kana- klimbisupp

Kana- klimbisupp on üks  väga maitsev ja kiirelt valmiv supp.

2 -2, 5 l vett
1-2 kanakoiba
paar tera pipart
1 kanapuljongikuubik
1 keskmine porgand

3-4 kartulit
1 keskmine sibul

Klimbid- kogused vali nii, kui palju  just klimpe tahad.

supileen
jahu

1 muna

Kui soovid kõvad klimbid teha, tee klimbitainas tugevam, kui soovid pehmemaid klimpe, tee taigen vedelama poolne.

Pane kanakoivad keema, lisa tükeldatud porgand ( võid pruunistada enne pannil õlis), pipar ja puljogikuubik. Kindlasti võta kana keemise ajal pealt vaht. Keeda seni kuni kana on poolpehme. 

Võta vahepeal supileent jahtuma, et sellest klimpe teha.  Kui leen on jahtunud, võid valmistada vahepeal klimbi taina. Klopi lahti muna ja lisa leent, vahepeal sega jahu, siis natuke jälle leent ja siis jälle jahu, et mass oleks ühtlane. Kui taigen jääb liiga vedel võid lisada veel veidi jahu.

Nüüd tükelda ka kartulid ning lisa supile. Kui kana on valmis siis võta kana välja, tükelda väikesteks tükkideks ning pane supi sisse tagasi. Tükelda sibul ja lisa supile.  Natukese aja pärast lisa supile lusikaga klimbid. Lase korralikult kogu aeg supil keeda, et klimbid eraldi valmiksid ja kokku ei läheks. Keeda seni kuni klimbid tõusevad pinnale. 
Kõige lõpuks lisa värskelt hakitud tilli. Kui oled sinepi sõber ja on soovi, võid suppi maitsestada ka sinepiga.