Naine kes ei armu

Sügisõhtu ja tähed säravad,
üksinda kõnnin koduteel. 
Seisatama jään koduväravas, 
meenutan sinu sõnu veel: 

Ma olen naine, kes ei armu, 
sageli see kõik on pettepilt. 
On armastuses tihti karmust, 
südametu mäng võib olla flirt. 

Öeldakse: Sind armastan!
Ja helli sõnu sosistavad suud.
Homme aga rääkida nad võivad
juba hoopis muud. Jaaa.....

Ma olen naine, kes ei armu
esimesest pilgust iialgi.
Ma tean, see näida võib kui karmus,
nii see on ja jäägu nii.

Tean, kord saabub keegi,
koos õnne me leiame elus ja töös.
Siis olen naine, kes on armund,
ning ikka koos me päeval ja ööl. 


Raimond Valgre