Üheskoos

On õhtu, tule, kõnniskleme koos,

Üks tee on kuskil jäetud  meilegi.

Näe, aias lõhkend roosi järel roos-

Kõik sama ilus on kui eilegi.

Kõik oma lõhnad meile hoidnud floks.

Hää kuulatada vaikust sul kui mul,

Kui üle lauba kooldub kuldne oks,

Mis juba ootab meid teekäänakul.

Ja aeglasemaks muutub jalge ast

Öötaeva all, mis pühitsetud kuust.

Kant ühisvaeva järelvärinast

Koos hardalt vaikime kui ühest suust.

Marie Under