Sa laula mulle ilusaid unelaule!
Mu armsam! Sest väsinud olen ma!
Las jõuda kõik elus nii suurele aule,
kes vaiki – ei nuta, ei naera ka!
Kes vaiki kui kivised uulitsad, majad,
teed, tuled ja kirikutornid sääl.
Kui sügise udused taevarajad –
kui tähed Linnutee radade pääl.
Mul õitsevad lilled ja põlevad tuled:
mu armas! Laps väikene olen ma!
Teel kardan – must öö minult küsib: kust tuled?
- Maas pori
-------
Mul kitsad ja väikesed kingad on jalas,
ei tea, kus linnas nüüd elan ma!
Kus, kodus või korteris, ilmas salas:
Mul olivad kihlused! Igavest aega,
ju tunnen ja armastan armsam Sind ,
kuid Sinul ei olnud – ei aega praegu,
ei hoolt ega armu. Oo, mõistaks Sa mind!
Sa laula mulle ilusaid unelaule,Mu armsam!
Sest väsinud olen ma!Las jõuda kõik, elus,
nii nii suurele aule
– Kes vaiki, ei nuta, ei naera ka!
Marie Heiberg
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar