Kuumust ei pea kõrvaldama.
Kui kõrvaldada oma rahulolematus kuumuse pärast,
siis tuntakse end alati nagu meeldivalt jahedal terrassil.

Vaesusest ei saa vabaneda.
Kuid kui vabastada end muredest vaesuse pärast,
siis elatakse alati nagu mugavas pesas.

Kõikjale peaks jätma mänguruumi ja mitte olema liiga täiuslik,
siis ei ärka looja kadedus ega tee vaimud kahju.

Kui oma ettevõtmistes ihatakse tingimata täiuslikkust ja liigset edu,
siis jääb vaevama kas sisemine rahutus või välimised mured. 

Kui süda on siiras ja iseloom rahulik,
kui suudetakse rõõmust särada ja sõbralikke sõnu leida,
nii et õdede-vendade ja vanemate seas
nii vaimsed kui füüsilised tõkked kaovad ning valitseb üksmeel,
siis on see kümme tuhat korda enam väärt kui hingamisharjutused või meditatsioon.

Segadus muudab rõõmude maa kannatuste mereks –
Nagu vesi külmub jääks.

Mõistmine muudab kannatuste mere rõõmude maaks –
Nagu jää sulab veeks.
Võib näha, et kannatus ja rõõm pole teineteisest lahus,
Ning segadus ja mõistmine pole eri südametes.
Vahe peitub üksnes mõtlemises.

Probleemile lähene teatud rahu ja loomuliku sundimatusega.
Nähku ta alguses ka nii segadusseajav välja kui sassiaetud siidniit, lõpuks saab kõik korda.

Inimestega lävi vähimagi ebaaususe või salatsemiseta.
Tuntagu end alguses ka nii kavalana kui mäevaim, lõpuks tuleb kõik välja. 

Rahu vaatepunktist ümberringi asjaajamisi jälgida 
ja pingevabas sundimatuses inimeste tõtlikke tegemisi vaadata –
alles nii tunnetatakse, mida tähendab "Maailma tolmu seljataha jätma".

Kes mõistab hõivatuses endale vaba aega leida,
ja kes suudab lärmi keskel oma rahu alal hoida,
alles see valdab kunsti pingest vabaneda ja muretult elada.

Kui tahad iseloomu, mis oleks ehe kuld ja puhas kalliskivi, 

siis tuleb seda tingimata kuumas tules sepistada.

Kui mõtled tegudele, mis raputavad taevast ja maad,
siis tuleb liikuda kui kõnniks õhukesel jääl.
Hong Ying-ming

Koosmeelele püüeldes ja ühiselt tegutsedes saavutame rohkem kui vaenu vedades, sest hea sõna võidab võõra väe. Rohkem sallivust, hoolivust ja teiste seisukohtadega arvestamist.

 ***

Paistku headus sinu näost, sinu silmadest ja sinu tervituse soojusest. Olgu sul alati varuks rõõmus naeratus lastele, vaestele, kõigile, kes kannatavad ja on üksi. Anna neile mitte ainult abi, vaid ka oma süda.

*** 

Ärgu keegi kunagi tulgu su juurde nii, et ta ei lahku parema ja õnnelikumana. Igaüks peaks nägema lahkust su näos, su silmis, su naeratuses.

 ***

Inimese üle kohut mõistes ei jää aega neid armastada.

Ema Teresa (Agnes Gonxha Bojaxhiu)

Andestus on kingitus, mis pole alati endastmõistetav. Andestamine sõltub täiel määral sellest, kas meie süda reageerib vabandusele andestavalt, ning kui asi puudutab armastust, vihkamist või andestamist ei saa ega tohigi südant sundida.
Claude Steiner

On praegune hetk. Küsi endalt, mis on su "probleem" praegu, mitte tuleval aastal, homme või minuti pärast! Mis praegusel hetkel viga on? Praeguse hetkega saad sa alati hakkama, aga tulevikuga mitte kunagi — ja sa ei peagi seda tegema.”
Eckhart Tolle

Alusta igat päeva naeratusega, sest ...

 ... naeratamiseks kasutatakse ainult seitseteistkümmet lihast, aga kulmukortsutamiseks neljakümmend kolme. Nii et tee kõike, mida tegema pead naeratusega ja sa pead palju vähem pingutama.

… iga minutiga, mil sul on suunurgad allapoole, kaotad sa kuuskümmend sekundit õnne.

... naeratused on tegelikult pisiasjad, aga kui neid eluteele laiali puistata, teevad nad mõõtmatult palju head.

... soe naeratus on headuse keel, millest kõik aru saavad.

... naeratuse ilu, naeratus, mis peegeldab armastust ja toetust — see ei lähe kunagi kaotsi.

...  siis lööb päike maailma särama...

... naeratused on inimestele sama mis päikesepaiste lilledele

... huumor on jumalik ilmutus maailmale nagu arm ja särab kõigile...

... kui me igapäevaelus saame naeratada, kui saame olla rahul ja õnnelikud, saame sellest kasu mitte ainult meie üksi, vaid kõik. See on kõige lihtsam töö rahu heaks...

... rahu algab naeratusest.

... kõigepealt tuleb naerda, sest siis on terve päev rõõmus.

... on inimesi, kes on nii säravad, nii südamlikud, nii lahked, nii rõõmurikkad, et nende juuresolekul tunned lausa vaistlikult, et nad mõjuvad sulle hästi, ja kui nemad tuppa astuvad, oleks seal nagu lamp süttinud.

... naer on elule nagu rõõmsalt kõikjal kasvav igahaljas taim.

... ammendamatu sõbralik loomus on üks taeva kalleimatest andidest.

... rõõmsad inimesed on nagu päikesesära, nad teevad õnnelikuks kõik enda ümber.

... naeratus on kõigile mõistetav tervitus.

... sa võid teha oma naeratusest kingituse, sa võid olla oma perekonna headusetaevas.

... inimese võime naeratada on üks meie kauneimaid loomuomadusi.

... kõikidest asjadest, mida sa kannad, on kõige tähtsam su näoilme.

... naeratus on kõige odavam ja kõige mõjuvam noorendav näokreem.

... kõige raiskuläinum päev on see, mille jooksul me kordagi ei naerata.

... ükskõik kui paha tuju hinges keeb, naeratus meid tusameelselt terveks teeb.
... suu ümber pärjana ta hakkab kasvama, näol ei lase mossis maskiks muutuda.

... mitte keegi ei vaja naeratust nii palju, kui see, kellel ühtegi anda pole.

... naeratused lendavad laiali nagu sädelevad litrid, läites meie südametes valguse ja rõõm täidab toa.

... naeratused on rõõmu ja meie armastuse väliseks märgiks.

... väike viisakuseavaldus võib taastada kellegi usu inimkonda!

... su naeratust nähes ja su laulu kuuldes näib, et kogu maailm üleni on päikesesära täis.

... naeratus suudab kergendada selle tohutu ahela raskust, mida kõik elusolendid enda järel lohistavad.

... naer võib pakkuda suuremat rahuldust kui au, olla väärtuslikum kui raha ja puhastada südant paremini kui palve.

... õnnelik sõber on nagu päikesepaisteline päev, mis heidab oma sära kõigele ümbritsevatele, ja enamik meist suudab oma soovi kohaselt teha sellest maailmast kas lossi või vangla.

... naeratus nõrgestab negatiivsust.

... naeratused on armastuse keel.

... naeratus on inimese žestidevalikus tähtsaim suhtlemissignaal.

... üks arglik naeratus ja üks sõbralik naeratus on kokku kaks õnnelikku inimest.

... naeratus keset süngeid kulmukortsutusi on kui sulnis valgus, erakla, varjupaik, nauding.

... su naeratus kestab kauem kui lilled.

... ainus naeratus, mis väärib ülistust, on naeratus, mis särab läbi pisaraist.

... naeratused pääsevad raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

... naer paneb vere keema, laiendab rinda, ergastab närve, pühib ämblikuvõrgud ajust minema ning puhastab ja uuendab kogu keha.

... iga mure lööb me kirstu uue naela juurde ja iga naeratus tõmbab ühe naela välja.

... mõnel inimesel on ilus naeratus ja kui inimesed seda näevad, on nad õnnelikud.

... ärgu keegi kunagi tulgu su juurde nii, et ta ei lahku parema ja õnnelikumana. Igaüks peaks nägema lahkust su näos, su silmis, su naeratuses.

... sa naeratasid ja rääkisid minuga mitte millestki ja ma tundsin, et seda ma olingi kaua oodanud.

... need, kes toovad päikesepaistet teiste eludesse, ei saa seda endastki eemal hoida.

... inimkonnal on ainult üks tõeliselt mõjuv relv — see on naer. Naerurünnakule ei suuda miski vastu seista.

… naeratuse keel on kõigi rahvaste jaoks ühine.

... naeratus on lühim vahemaa kahe inimese vahel.

... õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad.

... kui kasutame pisara ja naeratuse andi, pole kohta eelarvamusel.

... rõõmus naer on majas päikesepaisteks.

... siiras naeratus on ainus toimiv ravim halva tuju vastu.

Naeratage ja Teile naeratatakse vastu!

Palju õnne Eesti Vabariik!

PALJU ÕNNE KÕIGILE TÄNASEL EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVAL!!

Täna on Madisepäev

Madisepäev - 24. veebruar

Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt.

Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke.

Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma.

Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa seotud "kärbseid" – kui neid ei märgatud edasi teise perre sokutada, siis oli suvel ees suur kärbsenuhtlus ja pererahvas laisk.

Keelud

Õmblemine ja nõela kasutamine – sigitab palju ohtlikke usse ümbruskonda. Kapsaste, ubade, herneste söömine – ussid söövad need muidu suvel ära.

Toidud

Kartulid ja tangupuder.

Apostel Mattias

Kreeka Matthias tuleneb nimest Mattathias, heebrea Mattithiah tähendusega 'Jahve kingitus'. Ta kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka, olles temaga Jeesuse ristimisest alates. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada. On teateid, nagu oleks ta jutlustanud Etioopias ja surnud sealkandis märtrina või hoopis pillutud kividega Jeruusalemmas surnuks. Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri kloostrikirikusse. Mattias on lihunike ja ehitajate kaitsepühak. Läänekirik pühitseb madisepäeva 24. veebruaril, idakirik aga 9. augustil.

Täna on Peetripäev

Peetripäev (talvine peetripäev, Peetri helinapäev) - 22. veebruar

Teateid on talvise peetripäeva kohta üksnes Läänemaalt ja Hiiumaalt. Üldiselt oli see juba 19. sajandil elavast traditsioonist taandunud püha. Üksikud teated viitavad, et seda peeti kevade alguspühaks ja et siis kõlistati kette usside ja metsloomade peletamiseks. See tava on seostatav ka katoliikliku Peetri ahelatepäevaga.

Üldiselt on huvitavaid teateid üksnes vanemates kirjalikes allikates, kus kõneldakse pühadele allikatele ohverdamisest. See on päev, mil allikad hakkavad külmama ja meri sulama.

Õigupoolest on olulisi peetripäevi kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Viimane püha on Eestis tagasihoidlikult tähistatud, kuid jätkuvalt au sees katoliiklikes maades.

Peetrus

Sündinud Siimon, Betsaidast pärit kalamees, apostel Andrease vend. Jeesus nimetas ta Peetruseks (Peetruse tähendus on 'kalju'), millele saab ehitada kiriku. Peetrusest sai hiljem piiskop ja viimaks esimene paavst. Temaga seostatakse mitmeid imesid. Suri märtrisurma aastal 64, mil löödi pea alaspidi risti. Väga varasest ajast peale kujutatakse teda taevase uksehoidjana, ühtlasi paavsti ja kristluse patroonina. Ka eesti keeles on mitmeid Peetrusega seotud väljendeid – Peetruse juurde minemine tähendab suremist, samuti hinge taevasse minemist. Samal põhjusel on ta arvukate vanemate naljade ja juttude tegelane, kus ta taevaväraval vaeb, keda lasta paradiisi ja keda saata põrgusse.

Peetrust kujutatakse võtit või võtmeid hoidvana.

Härmas oksake

Valges rüüs puud

Karune härm oksal

Vaade jõele

Tänane ilu

Kevade ootus

Veebruar on kiirustades jõudnud oma keskpunkti. Tahaks niiväga loota, et hullem aeg pikast talvest on läbi, või kohe kohe läbi saamas. Päike sirab juba kõrgelt ja hoolimata külmast, on õhus tunda kevadet. Linnulaul on juba igapäevane nähtus ja kuigi külma on kõvasti üle 20 kraadi, suudab päikese võim juba lume katustelt kenasti sulama panna. Ja vastu majaseina on näha juba muru, kust lumi on sulanud oma poole meetri jagu.

Täna vaatasin suure üllatusega, et pungad hakkavad paisuma, ega siis see kevad vist enam väga kaugel ole. Ma ootan juba kevadet, kevadet, kevadet....

Täna on Tiina- e. neitsipäev

Täna on Tiina e. neitsipäev aga kahjuks ei ole selle püha kohta mitte midagi tänapäeval teada rohkemat, kui et see on intriigide vaba päev:)

Valentinipäev ehk sõbrapäev - 14. veebruar

Eile oli sõbrapäev.

Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Tavaliselt toimub sel päeval ka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi.

Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.

Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kaartide ja sõnumite kõrval leiab puna-roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest. Viimasel ajal on internetis lai valik e-kaarte, millest osa on üsna humoorikad ja millega saab tervitada kaugel asuvaid sõpru. Uus tava on näiteks valentinipäeva kaartide võistlus, mille algatas Eestis Postimees.

Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.

Iga kool leiab muidugi oma võimalused päeva tähistamiseks. Audentese kool on seda teinud näiteks järgmiselt:

2001: Audentese Eragümnaasium tähistas valentinipäeva mitme ettevõtmisega. Kahel päeval kandsid õpilased punast riietust või mingit valentinipäeva sümbolit. Kõik õpilased said endale rinda südamekujulise numbri. Suurde punasesse postkasti võis jätta tervitusi oma lemmikutele. Iga koolipäeva lõpus avati postkast ja jaotati kirjad. Inglise keele tunnid olid pühendatud tava tutvustamisele. Toimusid klassidevahelised konkursid nii suure kaardi valmistamises sõbrapäeva tervitusega kooliperele kui ka ingliskeelse luuletuse konkurss.

2002: Selgi aastal toimus sõbrapäeva tähistamine, mis eelkõige toimub tänu inglise keele õpetajatele. Taas toimus kirjavahetus ja klassiuste kaunistamine valentinipäeva sümboolikaga.

Kuna sõbrapäev kattus vastlapäevaga, olid need kaks sündmust teineteisega seotud. Nende tähtpäevade raames toimusid ka võistlusmängud (õues polnud lund!). Populaarseim oli pannkoogijooks, mis tõi nii osavõtjatele kui vaatajatele palju osalemis- ja kaasaelamisrõõmu.

Püha Valentin

Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme erinevat Valentini, kes surid 14. veebruaril märtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Levinuim on valentinipäeva seostamine Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates keiser Claudius II käsku. Legendi järgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga "Sinu Valentin". Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel. 496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga päeva uuesti kalendrist välja.

Väidetavalt tuleneb päev paganlikust viljakuspühast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Festivali ajal oli naistel tavaks kirjutada armastuskirju ja visata neid urni. Sealt tõmbasid neid loosina välja mehed ja asusid kirjutajat jälitama. Selline loosiga valentinide valimine kestis 18. sajandini. Ka on päeva algupära seostatud lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama kohaselt juhtus 14. veebruaril.

Valentinikaardid

Kirjutatud kaartide algust seostatakse Orleani Charlesiga, kes 1415. aastal vangistuses viibides kirjutas oma naisele romantilisi värsse. 16. sajandist levisid laialt värvilisele paberile värviliste tintidega kirjutatud valentinikaardid. Mitmed toonased motiivid ja võtted on tuntud tänini: paberist lõigati välja kujundeid; neile kirjutati salmikesi, mille värsside esitähed moodustasid armsama nime; salmikestes oli osa sõnu asendatud piltidega, nii et kokku moodustus paras piltmõistatus.

1800. aastate alguses hakkasid levima mustvalged trükikaardid, mis muutusid kiiresti väga populaarseks, sest sel ajal polnud tunnete otsesõnu väljendamine kombekas. Pikapeale kujunesid valentinikaartidest tõelised kunstiteosed, mida ilustati siidi, lillede, kullalehtede ja trükitud või joonistatud Cupidoga, kellest sai valentinipäeva maskott.

1800. aastast kehtestati USAs kaartide saatmiseks pennine mark, Märkigem veel, et tänaseks on USAs Howstuffwork andmetel üle 2000 kaarditrükkali. Nagu jõuluvanale saab kaardi saata Jõulumaalt, nii on võimalik valentinikaarti saata Armastusemaale Coloradosse või seda sealt tellida.

Valentinisümbolid

Valentinikaartidelt vaatab vastu kogu Euroopa armastussümboolika, alustades Cupidost, Venuse pojast.

Tänini kasutatakse südamesümboolikat. Süda oli varasema ettekujutuse järgi emotsioonide, hinge ja armastuse asupaik.

Punased roosid kui Venuse lemmiklilled ja suurte tunnete sümbol.

Pits kui daamide taskuräti ääristaja. Taskurätte kasutati kirglike tunnete väljendamiseks ja selle kaudu oli pits ühtlasi armusõnum.

Armusõlmed ehk lihtsalt sõlmed tähistavad tugevat ühendust inimeste vahel.

Tuvid kui armastajate sümbol.

X kui suudluse sümbol, tuntud alates keskajast. Algselt tõmbasid paberile X-i allkirja asemel need, kes kirjutada ei osanud. Tunnistajate juuresolekul suudles allkirjastaja äsjajoonistud märki. X on ka Kristuse sümbol.

Mida mujal tehakse

Valentinipäeva tähistamine on laialt levinud kogu Euroopas ja ka Ameerikas. USAs saadetakse aastas üle 1 biljoni valentinikaardi ehk veidi vähem kui jõulukaarte. Armunute pühana, millega on seotud palju tunnuslikku sümboolikat, on ta olnud tuntud aastasadu. On täheldatud, et kui kaarte saadavad enamasti naised, siis mehed kingivad sel päeval lilli ja šokolaadi. Tegemist on suure kinkimispäevaga.

Inglismaal riietusid paari sajandi eest lapsed täiskasvanutena ja käisid uste taga valentinisalmikesi laulmas.

Valentinilillede kinkimise kommet ja lillesümboolikat seostatakse Rootsi kuninga Karl II-ga, kelle huvi pärsia lillede keel vastu muutis selle Euroopas populaarseks. 18. sajandil avaldati arvukalt lilleleksikone, mille abil sai mõista lillede sümboolikat ja tõlgendada lillekimpu kätketud sõnumeid. Lillekeel oli veel kümnendi eest lihtsustud kujul üks neid saladusi, mida tüdrukud oma salmikutesse ja salakaustikutesse kopeerisid.

Itaalias valentinipäevale järgnevast üksikute pühast

Eestis on valentinipäev tuntud enam sõbrapäevana, kuid enamikus riikides tähistatakse seda siiski armunute pühana. Nii ka Itaalias, kus end valentinipäeval tõrjutuna tundvad üksikud on koondunud üksikute ühingusse ning otsustanud armunute päevale vastukaaluks hakata tähistama ka “üksikute püha”.

Armunuid ülistava valentinipäeva roosamannalikest pidustustest ja igal poeaknal ilutsevatest pitsilistest punastest sametsüdametest tüdinenud kaasata itaallased on otsustanud ka endale oma kaitsepühaku valida ning valentinipäevale järgnevat päeva, 15. veebruari, "üksikute pühana" tähistada.

Nii nagu üksikute püha pole Itaalias ametlikult pühaks kuulutatud, nii pole ka üksikute kaitsepühakule, märtrisurma surnud püha Faustinole ametlikult ka ühtegi imetegu omistatud. Legend räägib aga, et Faustino oli vana-rooma võitleja, kes meie aja järgi esimesel sajandil koos oma sõbra Giovitaga mitmeid imetegusid korda saatis. Kõige enam kuulsust tõi noormeestele see, et mitmel korral, kui nad võitlusareenile kiskjatele söödaks visati, nägid pealtvaatajad, kuidas raevutsevad lõvid selle asemel, et Faustino ja Giovita maha murda, hoopis nende jalge ette rahulikult puhkama heitsid.

Pea 15 sajandit hiljem, 1438. aastal, kui Visconti väed Põhja-Itaalias Brescia linna piirasid, olevat sõjameeste teele ootamatult ilmunud kaks noormeest – väidetavalt ilmutasid end piirajatele just Faustino ja Giovita, mispeale Visconti väed hirmunult põgenesid. Nii kuulutati püha Faustino ja püha Giovita Brescia linna kaitsepühakuiks.

Itaalia üksikute ühenduse ehk organisatsiooni nimega “San Faustino Single Pride Association” lõid protestiks valentinipäeva vastu neli sõbrannat Milanos paar aastat tagasi, peagi soovis selle liikumisega liituda aga üha uusi inimesi.

Praegu on Itaalias üksikute ühenduses selle presidendi Anna Maria Falbo kinnitusel pea 2500 registreerunud liiget, enamik neist on üle 35-aastased inimesed, kellest paljudel luhtunud perekonnaelu juba seljataga. Viimasel aastal on organisatsiooniga liitunud ka üha enam nooremaid üksildasi.

Nii tegeleb see esmalt n-ö naljapärast loodud ühendus praegu küllalt tõsiste probleemidega, mida üksikute pühal on plaanis avalikkusele teadvustada.

Ühenduse presidendi Anna Maria Falbo kinnitusel elab umbes viiendik itaallastest üksi või kasvatab üksikvanemana last, riik ei tee neile näiteks kodu soetamisel aga mingeid soodustusi, nagu teeb abielupaaridele. Hoolimata oma sissetuleku suurusest pole vallalistel õigust lapsi adopteerida. Falbo sõnul peavad kaasata inimesed seevastu riigile maksma vallaliste maksu. Üksikutele on kehtestatud isegi kõrgem prügilõiv. Falbo hinnangul on aga üksikuid diskrimineeriv ka näiteks see, et ühe inimese hotellituba on alati kallim kahe või kolme inimese toast.

Paljud üksikud kinnitavad aga siiski, et üksikustaatus on nende endi valik, mis on neid elus kaugemale aidanud. Nii annab üksikute ühing Itaalias homme silmapaistvaimale üksikule välja ka nn “Aasta üksiku” tiitli.

Üle Itaalia toimuvad üksikute päeval paljudes linnades mitmesugused üksikute peod. Kes aga üksikute püha eelistab rahulikult kodus veeta, nendel soovitab Itaalia üksikute ühing sel päeval lugeda ka eesti keeles ilmunud üksikute kultusteoseid - Helen Fieldingu "Bridget Jonesi päevikut" või Nick Hornby halehumoorikat romaani “Ühest poisist”.

Sõprus iseendaga on kõige tähtsam, sest ilma selleta ei saa me olla sõbrad kellegi teisega. 

Eleanor Roosevelt

Ilusat sõbrapäeva!!!

Mis lill sa oled ja kuidas see sind iseloomustab?

Sünnikuupäev määrab, kas oled salapärane orhidee, sõbralik sirel või häbelik karikakar. Lillehoroskoop jaotab kõik inimesed lilledeks ning räägib ka sinu iseloomust, tõmmates paralleele lille ja inimese vahel. 

KOLLANE EMAJUUR 1.01-10.01
See südamesoojust sümboliseeriv lilleke tundub olevat salapärane, kuid tema loomuses on tegelikult rohkem häbelikkust. Selle märgi all sündinud inimene püüdleb visalt eesmärgi poole, arvestab teiste inimeste tunnetega ning on hea sõber igaühele.

KARUOHAKAS 11.01-20.01
Et talle ei pöörata kuigi palju tähelepanu, püüab ta sageli väevõimuga silma paista ja topib pidevalt nina igale poole. Mõnikord võtab ta endale üle jõu käivaid ülesandeid, millest peagi loobub. Samas ei märka paljud tema peamist iseloomujoont – headust. Ta on suurepärane sõber ja perekonnainimene ning hea alluv.

ÕLGLILL 21.01-31.01
Õlglill on tuhm ja üsna silmatorkamatu. Ta on küllaltki tagasihoidlik, kuid omab head maitset – paljud kadestavad tema elegantsust ja stiilitunnet. Õlglillel on piisavalt energiat, et kõikidest raskustest üle saada.

PUUVÕÕRIK 1.02-10.02
Puuvõõrik-naine paistab silma uudishimulikkuse ja kerglase käitumise poolest. Ta on riskimeelne ning oskab mehi võluda. Puuvõõrik-mees peaks naiste tähelepanu pälvimiseks tegelema spordiga, mis teeb ta terveks ja ligitõmbavaks.

BELLADONNA 11.02-19.02
Selline naine on küll kaunitar, kes teab oma tõelist hinda, valides hoolikalt partnereid, ning enamikul juhtudel eelistab olla vallaline. Mees ei ole küll eriti kena välimuse ja flirtimisvõimega, kuid on hea töötaja ning saavutab tööalase edu.

MIMOOS 20.02-28.02
Mimoosi-inimene sarnaneb oma lillega: ta on ülitundlik ja kannatab väga, kui tema tööd piisavalt ei hinnata, ülemused peaks hoiduma teda üle koormamast. Mimoos täidab oma tööülesandeid niigi innukalt, ihkab kiitust ega hooli puhkusest.

MOON 1.03-10.03
Mooni ilu on uimastav nagu oopium: mooni-naistesse armub palju mehi, kuid vaid vähestel õnnestub mooni poolehoidu saavutada. Mooni teele võib sattuda palju pisitakistusi, kuid ennast uskudes saavutab ta edu.

LIILIA 11-03-20.03
See veetlev ja rafineeritud lill peidab endas saladusi, millest vaid vähestel õnnestub osa saada. Teda iseloomustavad teesklus, pisipettused ja flirt, kuid siiski oskab Liilia olla täiuslikult õnnelik.

DIGITAALIS 21.03-31.03
Selle ilmetu kahvatukollase lille märgi all sündinud inimesed on nii välimuselt kui iseloomult silmapaistvad. Digitaalis leiab väljapääsu isegi kõige keerulisematest olukordadest. Ta säilitab alati enesevalitsuse, kuigi tegelikult tahaks nutta.

MAGNOOLIA 1.04-10.04
Magnooliat iseloomustavad auahnus ja soov olla kõikjal esimene. Et seda saavutada, peab ta rohkem arvestama teiste inimeste ja nende nõuannetega.

HORTENSIA 11.04-20.04
Hortensia on suuremeelne ja helde, kuid liiga kergemeelne, mis muutub teistele mõnikord tüütuks: nad ootaksid temalt pigem asisemat abi.

DAALIA 21.04-30.04
Uhke Daalia soovib leida igas olukorras kuldset keskteed. Rohkem kui kõigil tuleb tal oma samme kaaluda ja jõudu arvestada. Samas ei maksa tal loota täiuslikule edule.

PIIBELEHT 1.05-10.05
Piibelehel on helde ning avatud süda ning seetõttu saab ta sageli petta(nii tööl kui intiimelus). Samas on ta agar alluv. Piibeleht-naine vajab ustavat kaitsjat – näiteks Karuohakas-meest.

PORTULAK 1.05-21.05
Umbusklik ja ettevaatlik Portulak ootab ja kardab alatasa mõnda riugast isegi oma armsamalt. Portulakiga on väga raske suhelda. Armastuses vajab ta hellitamist ja väärtustamist, siis tasub ta selle eest mitmekordselt.

KUMMEL 21.05-31.05
Kummelit on raske mõista, sest ta eelistab oma tõelisi tundeid varjata ning arvamused jätab endale. Veetlevast välimusest hoolimata püüab ta tööl konkurendile kas karjääri nimel või lihtsalt nalja pärast jalga taha panna.

KELLUKAS 1.06-11.06
Konservatiivne inimene, keda väiksemadki muutused meeleheitele viivad. Ta vajab häid sõpru, hoolitsevat perekonda ja hubast kodu.

KARIKAKAR 12.06-21.06
Selline inimene ei paista silma ei romantilisuse ega julgusega, ta on vaikse iseloomuga kodusistuja ja kõrvaltvaataja, kes saab alati oma tahtmise vaikselt peale käies.

TULP 22.06-1.07
Tulp-mees on kahtlemata don Juan, keda enamik sündmusi ja inimesi külmaks jätab. Tulbinaine on aga energiline ja iseteadlik, kelle tähelepanu on raske võita.

VESIROOS 2.07-12.07
Seda märki iseloomustavad ühtaegu nii vesi, maa kui õhk. Ta on väga mitmekülgne isiksus, kes oskab hästi kohaneda. Ta ületab kergesti kõik pisitakistused.

KANNIKE 13.07-23.07
Ehkki Kannike hoiab end varju, äratab ta üldist tähelepanu. Ta on alati valmis päikese kätte tulema, et võtta seda, mis õigusega talle kuulub.

KIBUVITS 24.07-2.08
See on kõhkleja tüüp. Kes ei lase end kergelt püüda. Kibuvitsa kaitsevad okkad, milleta ta elu oleks väga raske.

PÄEVALILL 3.08-12.08
Olles leidnud endale päikese all kindla koha, ei lase ta end edusammudest pimestada ega konfliktidest heidutada, vaid rühib aina edasi.

ROOS 13.08-23.08
See on lillede kuninganna, kes tekitab teistes kadedust. Roosi vastu punutakse intriige, et tõrjuda teda talle kuuluvalt kohalt või teenitud tasust ilma jätta. Roosi on raske enda poole võita, sest sageli on ta üleolev ja egoistlik.

DELFIINIUM 24.08-2.09
See on askeet. Enese suhtes vähenõudlik, nõuab ta palju teistelt inimestelt. Ta peab õppima oma salaunistusi vaos hoidma ning rohkem teiste inimestega arvestama.

NELK 3.09-11.09
Ei ole teist nii otsekohest inimest kui Nelk. Ta on otsiva loomuga, kuid see ei pruugi teistele meeldida. Nelk jääb alati oma arvamuse juurde, ta püüab kaitsta tõde.

ASTER 12.09-22.09
Looduses on astrid sügisnukruse leevendajad. Samamoodi peletavad selle märgi all sündinud inimesed oma lõbusa iseloomuga süngust ja pimedust. Selliseid inimesi oskavad hinnata nii alluvad kui ülemused.

KANARBIK 23.09-3.10
Kanarbik paistab silma rafineerituse poolest. Töö on nad asendamatud spetsialistid ning teavad ka ise oma käte ja oskuste hinda. Kanarbik on hea kaaslane, kes ei jäta sõpra hätta.

KAMEELIA 4.10-13.10
Need on meeldiva välimuse ja rafineeritud käitumisega inimesed, kelles peitub ka palju julgust ja lapsikust. Kameelial on head näitlejavõimed.

SIREL 14.10-23.10
See taim on õitsele puhkemise, värskuse ja nooruse sümbol. Sirel abistab meeleldi teisi. Teda ärritavad valelikkus ning ta väldib lipitsejaid.

FREESIA 24.10-2.11
Selle märgi all sündinuid iseloomustavad julgus, visadus ja kangekaelsus, mis võivad vahel talle endale kahju teha. Enamasti on sellised inimesed sümpaatsed ja tõusevad tänu sellele jõudsalt ametiredelil.

ORHIDEE 3.11-12.11
Sellised inimesed paistavad silma salapärasuse ja mõistatuslikkuse poolest. Orhidee kahtleb kõiges ja satub seetõttu tihti kaaslaste ja ülemustega vastuollu.

POJENG 13.11-22.11
Pojengil pole põhjust tervise pärast muretseda – ta võidab iga haiguse. Kuid ometi peaks ka tema puhkama. Pojengi põhiliseks probleemiks on suutmatus oma ülesandeid lõpule viia.

GLADIOOL 23.11-2.12
Sellistel inimestel pole just erilisi andeid, kuid nad on töökad ja kohusetruud ning võivad oskusliku suunamise korral saavutada suurt edu.

VÕILILL 3.12-12.12
Võilill on soojuse sümbol: ka võilille-inimene toob kaasa soojuse, kuid ei suuda elada tähelepanuta. Seetõttu on võilill ekstravagantne ning astub tihti üle üldkehtivate normide piiri.

LOOTOS 13.12-22.12
See on puhtuse sümbol. Harjumatust ja ebatavalisest mõtteviisist tingituna on ka Lootose käitumine omapärane ning seetõttu laseb ta nii mõnegi väärtuse käest. Teiste inimestega suheldes peaks ta olema paindlikum

ALPI-JÄNESEKÄPP(eedelveiss) 23.12-31.12
Sellisel inimesel on kõik omadused, et olla hea sõber: ta on väga ustav ja rahulik, kuid võib keerulises olukorras kannatuse kaotada.