reede, 20. jaanuar 2012

Et siis 45?

Mis see on?, küsite. Just niisuguse numbri lõi ette mulle elu :) paar päeva tagasi. Et siis jällegi üks aastaring oma isiklikus elus on täis saanud. Kuidas tundub??? Nii küsiti ka eelmisel aastal samal ajal. Ei olegi nagu erilist tunnet. Ja kas peakski olema, kes teab, mina ei tea ja mina ei tunne.
On lihtsalt üks päev kus sind peetakse vast meeles natuke rohkem kui tavapäevadel, tuuakse lilli, käiakse külas, soovitakse õnne selle puhul, et sa saad jälle vanemaks, naljakas, kas pole. Kummalised kombed, meil eestlastel, soovida õnne vananemise puhul :) Ainus positiivne asi on see, et pühendatakse justkui hetk rohkem aega ja saab pisut rohkem vestelda ja kohtuda ka nendega, kellega muidu võib olla nii sageli ei kohtu.
Aga mõeldes numbrile, mõelda vaid, kui pikk aeg see tegelikult on, kas pole? Ja ometi oleks lapsepõlv ja noorus olnud juskui alles äsja.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar