Minu erilised lemmikud

AVALANCHE BEACH

Daam koerakesega

Puhus

Aasal

Kevade tunne

Midagi helendab, helgib ja tuikab 

kaugete kinkude takka, 

kaugete metsade takka 

midagi kutsub ja hüüab ja huikab. 

Taevas sätendab, särab ja selgub  

õilmetes, aasade kohal, 

õitsval, lõhnaval luhal 

tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. 

Midagi helendab, helgib ja tuikab 

kaugete kinkude takka, 

kaugete metsade takka 

midagi kutsub ja hüüab ja huikab. 

Südames midagi salaja tärkab, 

paisuvat, vallale püüdvat, 

midagi õrnasti hüüdvat 

hellana hinge helama ärkab.

Mu tunded on sügaval peidus,
mu mõtteid keegi ei tea.
Mu muresid keegi ei tunne,
mu valusid keegi ei näe.
Mu süda on soojust tulvil,
mu hing on habras kui lill.
Mu kirg on kuum kui tuli,
mu sisse ent keegi ei näe.
Mu tunded on sügaval peidus,
mu mõistus püüab neid
teiste eest varjata.
Petan vaid iseend!

Suured vihmapiisad,
sajavad rabinal vastu mu aknaklaasi.
Tuul möllab õues,
rebides puudelt lehti, painutades nende oksi,
surudes lilled vastu maad, õõtsutades heinakõrsi.
Taevas on tumedaid, laialivalguvaid pilvi täis,
varjates päikese päeval
ja öösel kõik tähed ja kuu.
Ning mina istun oma süütus voodis,
pilk lõpmatusse suunatud,
vaid pisarad takistavad nägemast,
selget sihti ükskõiksusemaale.

Keela siis

Keela siis, kallis,
mind tahtmast sind liialt
ja karista hirmudest kasvavat kurbust.
Kui üksinda hallid
kõik päevad ja siiralt
siis äkki sa ilmud
ja hoiad mind hulgust.

Kuula siis, kallis,
ma kõnelen küllalt,
et teaksid, ma olen ja hoolin ja sõltun.
Me minutid kallid,
kaovad nad millal,
ja miks neid siis alati vähe on antud?

Uinunud lossi kohal langevad tähed,
läbi pisarate naeratab kuu.
Igal õhtul, kui päikene looja taas läheb,
üht meloodiat laulavad puud.
Selles laulus on meeletu igatsus,
ja ununend hetkede valu.
Seal on õnne ja lõputut armastust
ja ka kurbust, mida kaua ei talu.
Ühel õhtul, kui sattusin sinna,
nende laulu siis kuulsin ma.
Paigal seisin, ei suutnud ma minna,
ära nõidus mind võlutud muusika.

Kord üksi teel

Kord üksi teel ma kõndisin,
ees naerupäike säras,
siis tulid sina ja lõhkusid
mu päikse lihtsalt ära.
Vist keegi ütles kunagi,
et õnne toovad killud.
Mu teele üsna ohtrasti
sa neid nüüd maha pillud.
Kuid õnne sest ei tärganud,
mis tuli oli valu,
sest seda sa ei märganud,
et olin paljajalu.

Mõnikord...

Mõnikord on lööki vaja,
väga valusat.
Suutmaks endas tunnetada,
südant elusat.
Mõnikord on vaja,
kõigest äraminekut.
Et saaks avastada teises
head ja ainukest.
Alati on vaja talve,
enne kevadet.
Ära küsi, miks ma vaikin,
sellepärast, et…

See olen mina

See kes seal üksinduses kõnnib,
see olen mina.
See kes mõtteid armastusest eemale sunnib,
see olen mina.
See kes naeru taha püüab peituda,
see olen mina.
See kes tahab olla ainus leituna
üksikult saarelt, pikalt värviliselt vikerkaarelt,
see olen mina.

Elu on loomine

Elul ei ole lugu, elu on loomine.
Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime?
Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime?
Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime?
Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline –
elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine.

Doris Kareva

Üle kuristiku

Ma ütlen: armastus. 

See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.
Ma ütlen: armastus. 

Ja kõik on öeldud.
Mis? 

Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
Jah, kõik võib olla. 

Jah. 

Võib-olla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.

Me elu on me elu ainus mõte.

Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.
Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.
Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.
Doris Kareva

Tütarlaps lilledega

Kevadine lillemeri

Hommik

Et siis 45?

Mis see on?, küsite. Just niisuguse numbri lõi ette mulle elu :) paar päeva tagasi. Et siis jällegi üks aastaring oma isiklikus elus on täis saanud. Kuidas tundub??? Nii küsiti ka eelmisel aastal samal ajal. Ei olegi nagu erilist tunnet. Ja kas peakski olema, kes teab, mina ei tea ja mina ei tunne.
On lihtsalt üks päev kus sind peetakse vast meeles natuke rohkem kui tavapäevadel, tuuakse lilli, käiakse külas, soovitakse õnne selle puhul, et sa saad jälle vanemaks, naljakas, kas pole. Kummalised kombed, meil eestlastel, soovida õnne vananemise puhul :) Ainus positiivne asi on see, et pühendatakse justkui hetk rohkem aega ja saab pisut rohkem vestelda ja kohtuda ka nendega, kellega muidu võib olla nii sageli ei kohtu.
Aga mõeldes numbrile, mõelda vaid, kui pikk aeg see tegelikult on, kas pole? Ja ometi oleks lapsepõlv ja noorus olnud juskui alles äsja.

Neiu

Ma ei tea, kes on selle pildi autor, ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid, et väärivad vaatamist. 

Varjus

Ma ei tea, kes on selle pildi autor, ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid, et väärivad vaatamist.

Hetk

Ma ei tea, kes on selle pildi autor, ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid, et väärivad vaatamist. 

Ilu

Ma ei tea, kes on selle pildi autor, ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid, et väärivad vaatamist.

Puhkehetk

Ma ei tea kes on selle pildi autor,  ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid,  et väärivad vaatamist.

Sõbrannad

Ma ei tea kes on selle pildi autor,  ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid,  et väärivad vaatamist.

Rannas

Ma ei tea kes on selle pildi autor, ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid, et väärivad vaatamist.

Põllul

Ma ei tea kes on selle pildi autor, ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid, et väärivad vaatamist.

Tütarlaps

Ma ei tea kes on selle pildi autor, ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid, et väärivad vaatamist.

Lainete lummuses

Ma ei tea kes on selle pildi autor, ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid, et väärivad vaatamist.

Paadis

Ma ei tea kes on selle pildi autor, ja kõikide järgmiste, küll aga on need niivõrd kaunid, et väärivad vaatamist.

Raba vaikuses....

... on alati mõnus käia ja jalutada ja mõtteid mõlgutada ning elu olu enda ümber jälgida. Täna aga sai tavalise kõndimise trenni asemel hoopiski tõhusam trenn ette võetud. Juba eile sai mõeldud, et kui ilma peab ja lund ära ei võta siis tuleb täna suusapäev. Hommikul oli ilm nii super mõnus, et sai otsustatud, suusad selga ning raba peale. Sellel talvel pole  veel sellist võimalust olnud, et oleks piisavalt lund, suusatamiseks. Ja see oli tõeliselt mõnus, puud lume all lookas, päike aimatavalt pilve taga, õhk nii puhas ja värske, kui üldse olla saab, rabas selline vaikus, et kõrval hakkab valus, mitte ühtegi hingelist liikumas, tõeline rahu..... see on meie raba muinasjutt. Selliseid hetki iseendale ei vahetaks millegi vastu. Täna oli tõeliselt ilus ja mõnus päev!

Arvad, et oled elus, kuna hingad õhku?
Häbi, et oled elus nii piiratud ulatuses.
Armastus annab sinu kulgemisele ELU
ja laiendab sinu võimalusi piiramatult.

Sillerdav lumi

Kaskede ladvad on nii punased

Täna oli õues juba imeline talveilm ja lumi hakkab vaikselt maad katma, 

mitte enam mõne sentimeetrise kirmena vaid ikka rohkema kogusega.

Väike jalutuskäik ja mõned pildid said siis täna ka tehtud... nagu ikka.... igapäev.

Ja nii see lumi kuhjub igale kõrrele ja oksale ja......

Pulmadeks

Ühine elutee algab Teil täna.

Ühine olgu Te mõte ja meel.

Ühiselt võitke kõik raskused ära.

Palju õnne Teil eluteel!

***

Õnnelikke hetki, toredaid tundeid, 

lõbusaid päevi, rõõmsaid nädalaid,

ilusaid kuid, kauneid aastaid.

***

Küllap saate oma katuse ja kambri,

valge lae ja lutikad, 

küllap saate kui on väga-väga tarvis, 

kardinadki kahe kuldse tutiga.

Soome segisti ja Salvo pesupulgad,

tordilusikas - mis sajand vanem meist.

Kui vaid teaks, et selle koli hulgas

Te ei kaotaks teineteist.

***

Õnn teie meeli köitku,

raskused käsikäes võitke!

***

Ei oskagi soovida midagi muud,

kui päeviti päikest ja öösiti kuud.

Et arm püsiks värske ja kaasa truu,

eks inimlik õnn siis olegi suur.

***

Soojade tuulte tulles,

õide kui puhkes maa,

kahele, kes õnne leidsid,

jäägu see püsima!

***

Kahekesi mure kergem,

kahekesi rõõm on helgem,

kahe samm on kindlam ja ka julgem!

***

Nooruse sõprusest õnne Te lõite

särava päikese kodusse tõite.

Hoidke sõpruse tugevat kalli

ka siis kui juustesse pudeneb halli.

***

Ühineb elutee, ühineb õnn,

ühised raskused võidetud on.

Rõõm on kahekesi suurem ja selgem.

Elu on kahekesi kindlam ja julgem.

***

Päeva halvad või head,

ikka üksmeelselt elama peab.

Pole tarvis Teil raha ja rikkust,

vaid õnne ja aastate pikkust!

***

Lapsepõlve maha jättes,

ühist rada alates.

Kasikäes tast läbi minge

õnne õisi korjates!

***

Kahe kuldse rõnga sisse

mahtuma peab armastus,

mis peab jääma südamesse

alles alati kui uus.

Sinna sisse mahub palju 

kannatlikkust, lahket meelt,

õnne kindlat nagu kalju,

lilli-päikest ühtsel teel.

***

Olgu ilus Teie elutee algus,

palju päikest, soojust ja valgust.

Pikaks kooseluks kõlavat klappi,

leibade jaoks hästi mahukat kappi.

Kurele peatset saabumisluba,

lastele avarat mängutuba.

Olgu ka põrand tantsuks libe,

olge siis valmis, kui hüütakse "kibe"!

***

Teineteist ärge jätke saatuse hooleks,

rõõmud ja mured kõik jagage pooleks!

***

Aeg antud südameid siduda,

aeg antud armastust hellitada,

aeg antud üheskoos elugi elada!

Armastusest

Tahaks olla vaid Sinuga ja Su lähedal.

Tahaks olla Su embuses ja emmata Sind.

Tahaks panna oma pea su sülle,

et vaikides teineteisele otsa vaadata.

Tahaks unustada hetkeks kõik muu

ja olla vaid teineteisele.

***

Ma tulen tähtede tagant

Sinise vikerkaare pealt

Ma tulen aegade toega,

Et öelda Sulle: "Sind armastan ma!"

Ma tulen tähtede tagant

Sinise vikerkaare pealt,

et näha su silmi

ja kutsuda Sind endaga.

***

Su arm on roos, kui ruske roos, mis õide puhkes vast,

see nagu  imeline laul ei lakka kordumast.

Kui ajutiselt lahkudki, mu arm, mu ainuke - 

ükskõik kui kaugelt alati mu juurde leia tee.

***

Lilledest armastan roose

sõpradest armastan sind

ütle keda armastad sina

roose, teisi või mind

***

Oled õunapuu õite valgus,
Mitte lõpp, vaid alati algus.
Oled kastaniküünalde roosa,
Ja kokku nii luule kui proosa.
Oled sireli kohev sülem,
Nii üllas, siiras ja ülev,
Pääsusilmade lillakas silm
Ja Eestimaa tujukas ilm.
Oled hurmav kui piibeleht,
Oled ainulaadne, oled eht!

***

Oled allikas, mis ei kuiva,
Oled lauluviis, mis muudab rõõmsaks tuima,
Ole ikka, kes sa olnud seni, minu kallis ...

Pulma aastapäevaks

Sinus on lilled ja tulevalgus, tähed ja laululinnud,

suve lõhn, koidueelne vaikus.

Ma armastan sinu tantsimist, laulmist, lugemist,

tegusid, plaane, vaidlemist.

Ma armastan sind pahura ja väsinuna,

vapra ja hirmununa, rõõmsa, kartliku ja võidukana.

Ma armastan sind igasuguse ilmaga ja sellisena,

kelleks iganes sa ka ei muutuks.

***

On juhus, et sina ja  mina

ei kõndinud üksteisest mööda.

Teed ruttavad rändurina,

me võime nii minna kui jääda

ei ole see kolmanda teha,

vaid ainult me kahe sääda

sest on iga hing ja keha

vaid ise enda anda

taas võtta taas kinkida üha

eal teada ei või kas randa

meil õnnestub peatuma jääda

koos head ja kurjemat kanda

see on meie kahe sääda. 

***

Jõuame Sinuga üksmeelele

ühise maapinna kaudu,

toetume Sinuga samale keelele

samade sõnade kaudu,

vaikime, naerame, vastame, küsime 

seotud ühises maailmas

ühise saatuse kaudu.

***

Sinus on lilled ja tulevalgus, tähed ja laululinnud,

suve lõhn, koidueelne vaikus.

Ma armastan sinu tantsimist, laulmist, lugemist,

tegusid, plaane, vaidlemist.

Ma armastan sind pahura ja väsinuna,

vapra ja hirmununa, rõõmsa, kartliku ja võidukana.

Ma armastan sind igasuguse ilmaga ja sellisena,

kelleks iganes sa ka ei muutuks.

***

"Ma armastan Sind,

sest oled selline nagu ma soovisin ...

sest sa mõistad mu vajadusi ...

sest sa teed mind õnnelikuks

ja viid mu muremõtted eemale

oma naeratuse ja sõnaga ...

Armastan Sind, 

sest sa teed meie kodu kohaks

kus kohtuvad rõõm ja õnn ...

Armastan Sind, sest sa ei kaota

kunagi oma võlu ja  armastust ...

Armastan sind sest sa oled mu elu - 

Kõik mis mul on." 

***

Elu on olnud hea, Sind armastades ...

Sa tegid head asjad parimateks,

ja viletsad asjad palju paremaks -

minu elu võib olla hea ...

Sind armastades.

Imelist Pulmaaastapäeva!

***

Päevad halvad ja head,

ikka üksmeelselt elama peab.

Pole tarvis meil raha ei rikkust,

vaid õnne ja aastate pikkust.

Kaunist pulmaaastapäeva!

Pulmadeks

Kuldne on sõrmus, mis liidab Teid ühte,

kandke seda, kui truudusetähte.

Kaunis on sära, mida ta heidab,

suur on see armastus, mida ta peidab.

*** 

Mõõdukalt ja mõnusalt

õrnust ja armastust,

sirget ja siledat eluteed,

ühiseid kurve ja üksmeelt!

***

Armastuses kodu looge

õnne, rõõmu sinna tooge.

Ärgu olgu üldse äikest

olgu laste naer ja päike!

***

Tuju Teie tubadesse

õnne Teie õuele,

rõõmu Teie radadele.

Olgu päike Teil päevade pärjaks.

Armastus Teie kodukolde tuleks.

***

Osake naerda, osake nutta.

Osake võita, osake kaotada.

Aga peamine - osake olla õnnelikud!

***

Õige valik tuleb õigel ajal - 

ainult ise sa seda ei TEA.

Õnne ja Armastust!

***

Et Teil kestaksid pilvitud päevad,

et kurb poleks iial te meel - 

selleks armastust, hellust ja õnne,

kandke südames ühisel teel.

Õnne pulmapäeva puhul ja järgnevateks aastateks!

***

Õnne pole kerge leida,

Teil on leitud - püüdke hoida!

*** 

Olgu Teil õnne peeker põhjatu,

rõõmude laegas laeta,

aastate aidad armastust täis.

Õnne ja edu ühise eluvankri vedamisel!

***

Hetki helgeid, päevi kauneid,

õnne - seda alati.

Südamlik õnnesoov, olgu se suur ja õnne toov!

***

Noorpaarile rõõmsat ja ilusat algust

jätkugu kaua teil õnnevalgust!

Ühiseks eluks püsivat klappi,

leibade tarvis mahukat kappi.

Kurele peatset saabumisluba,

lastele avarat mängutuba!

***

Tare õnnest tegevaks tehke,

olgu armastus jäädavaks ehteks!

Pulmadeks

Meil mõte ühes minna 

oma õnne rajama ...

oma kodu kauniks muuta

rõõmud mured jagada.

***

Ära unusta koju

oma lõbusat tuju.

Tulge rõõmsalt, tulge julgelt,

siis me pidu hästi kulgeb.

***

Tulge meile külaliseks,

uue elu tunnismeheks.

Tulge lusti laskemaie,

pulma pidu pidamaie.

Tulge meile laulemaie,

lusti pidu pidamaie,

kapakalja maitsemaie,

rõõmsat tuju tegema.

***

Tulge, tulge tunnistama,

meie rõõmu rikastama,

meie õnne õnnistama.

***

Minust ja sinust on saamas nüüd Meie,

oleks tore, kui seda sündmust 

tuleksite tähistama ka Teie.

Õige käitumine?

Kas me oskame alati õigesti käituda?? Mina vist ei oska..... veendusin täna. Ja milline on õige käitumine ja kelle jaoks õige ja....Niipalju mõtteid..... ja seda kõigest kahe võõra inimese omavhelisest suhtlusest, kus mina olin lihtsalt kõrvalseisja, kuulaja, vaataja......
On olukordi, kus tahaks sõna võtta või aidata aga... ei oska, lihtsalt ei oska....... sest pole nagu sõnugi ja mõte kiilub sellisest inimeste käitumisest kinni ja ....
Tänane õhtu tekitas miljon ja üks mõtet.
Kui Sa näed, et kedagi solvatakse, lausa otse ja paljude inimeste silme all, siis mida teha???
Sa näed, et inimestel on miskit justkui omavahel klaarida ja seda võiks väga vabalt ja diskreetsel moel  isekeskis teha aga seda tehakse avalikult, pealtvaatajate silme all, siis.... ma saan aru, et see on ühele osapoolele võib olla närvikõdi pakkuv ja isegi ehk huvitav või suisa erutav, kes sedagi teab..... samas, teisele poolele, no ma ei tea, lausa ikka solvav, siis kuidas käituda?? Kas jääda kõrvalseisjaks?? Vaikida?? Võtta sõna?? Need mõtted jäävadki mu sisse täna õhtul, jäävad ja ma ei leiagi neile vastuseid, hetkel, kahjuks.

Ahastus

Kui karidele paisat laevakere
mu maja täis on ahastust ja puudust.
Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere
ja vihma katkisest lööb sisse ruudust.

Mis sest, et vahel retkeks kogun julgust,
et vahel tormis otsin elumärki,
mus ometigi sügis aimab hulgust,
kel märja kuue all ei ole särki.

Oo häbi, teotus! Kaugel rannakaril
hirm naerdes virutab mul' kaela nööri,
et peagi maas end leian jälle naril,
kus embab tuul mind läbi ahjulõõri,

kus rõskest kivimüürist ilmub ere
ja külm skelett, et vanduda mul' truudust,
kus järab seinu hiirte kisklev pere
ja sisse sügisvihm lööb aknaruudust.

1929
HEITI TALVIK

Kaugel

Päevast täitub taas ruum.
Kõnnin kesk värvilist tolmu
nõtkuvas rohus,
kajakate tiibade valguses.

Varjude vaikuses
kilkavad kollased lilled.
Sammutet tusastest kaljudest
lainete laulev hõbe.

Kõik on nii raskelt kaunis.
Kaugel,
kaugemast kaugel
on keelatud rõõm.

Marie Under

Lahendus

Et raputaks mu liikmeid lahti tuul
ja kirbe karastava viha
koirohujooki maitseks kurgukida!

Ta nii mu suul
kui äratundmisvilja vägev liha,
see täissaand tund,
et olematuks kustub teiste rida.

Ah, et kui lund
mind sulataks see hõõg,ja selle seest
uus ärkaks aine...

Nii mässab merigi ja samast veast
loob uue rahuliku laine.

Marie Under

Lahkumine oma vanast minast

Ei, ei,nüüd polegi ma enam see,
kes olin. Millal? Kaksikõnne najal.
Kui võõras oma vana mina najal,
kes vapralt toond mind läbi tule,vee,

ma värisedes viivitan: me tee
kas hargneb nüüd? Kas lahkumise kajal
tal pole vastukaja? Imetajal,
kes kogu siniõndsa kevade

on toitnud mind, ta ülijanust last-
kas nõrkemas nüüd tema käsiranne?
Ta kõne hapraks jäänd-ja jääbki vakka?

Kuid aiman, hauani mind jälgimast
-ning minu järelpõlvegi-ei lakka
talt mulle osaks saanud õnnistus ning -vanne

Marie Under 

Oma saar

Ma sõuan merel ja sõuan,

üht saart mina otsin sääl.
Seda kaua ju otsinud olen
laia lageda mere pääl.

Mõnd saart on määratus meres,
mõnd sadamat vilusat.
Oma saart aga mina ei leia,
oma unistust ilusat.

Ma sõuan merel- ja hõljun
ja lained hõljuvad ka,
kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved-
oma saart aga otsin ma.
Gustav Suits

Imeline hetk….

.... mind märkasid teiste seast ... ja nimetasid mind kauniks ... ja ma märkasin sinu kohmetust ja tundsin puna oma palgeil ...ja kogu minu olemus tundis imelise päeva ärkamise ootusärevust....

Möödunust ja uuest.

Tänaseks on jälle üks aasta paljude seast saanud ajalooks, paljudele ilusaks, paljudele valusaks, kuidas kellelegi… väga paljudele inimestele aga tavapärane ja mitte millegagi üllatav....

Minule oli aasta nagu iga teine, laps lõpetas gümnaasiumi, mina ise sain oma ihaldatut tööle aga samas kaotasin ka, nii mõndagi..... kahjuks. Aasta tõi mu ellu uusi toredaid inimesi, oli toredaid ja meeldejäävaid kohtumisi, oli enesetäiendamist ja õppimist...... justnagu kõike oli. 

Mäletan ülemöödunud aasta lõpust, kuidas tegin plaane möödunud aastaks ja nii huvitav kui see ka pole, suurema osa neist ootustest ja lootustest ka täitus sel aastal, ainult imepisike osa ja paar üksikut soovi jäi teostamata, täna loodan, et see imepisike osa mis olemata ja tulemata jäi tuleb sellel aastal ja ma ootan mõnuga, kunagi ta ju peab tulema. Lisaks sellele olen julgenud ikka  püstitada uued eesmärgid ja sihid, võib olla anda enesele ka mõned lubadused... võib olla. Tegelikult ju ikka andsin ka :D

Võib olla on need pigem ootused, mis võiksid täituda kuigi väidetavalt on ju nagunii  meil kõigil oma saatus, ja mis tulema peab see tuleb, kuid siiski, äkki suudame natuke suunata ja juhtida või siis ehk mõjutada oma saatust, kes teab...
Öeldakse, et uue aasta uned lähevad täide, saame näha. Ma pole eluski nii selget und näinud, kui sel uue aasta ööl.
Vana aasta õhtul põletasin kolm märksõna, mida sellesse aastasse enam kaasa võtta ei tahtnud, eks näis, kas ja kuidas sujuma hakkab. Arvan, et olen teinud nii mõndagi, et oma saatust suunata, nii, vanarahva kombe kohaselt. Loodan siiralt, et see aasta tuleb parem ja teguderohkem kui möödunud.

HEAD UUT AASTAT!!!!

ET ALANUD AASTA OLEKS ÕNNELIKUM 

KUI ÜKSKI TEINE KUNAGI VAREM, 

TÄIS HÄID MÕTTEID JA TEGUSID, 

ÕNNE, RÕÕMU, ARMASTUST JA KORDAMINEKUID, 

KÕIKE MIDA HING IHKAB JA SÜDA KANDA JÕUAB!!!