Täna on kummaline päev olnud, mis sai alguse juba minu tänaöisest unenäost. Hommikul olin ma kindel, et kirjutan sellest ka siin. Nüüdseks mõtlen, et kõik on saatusest ette määratud ja isegi unenäod, kas me tahame või ei, kuulutavad meile ette nii mõndagi.
Kuigi ma tean, et miski pole elus igavene, on vahel siiski lootus, et miskit ilusat ja head võiks kesta kaua. Paraku see kahjuks nii ei ole ja siis tulebki võtta vastu karme otsuseid.
Päev oli raske koos halbade emotsioonidega, aga jalutades õhtul linna peal ja nautides jõuluehteis ja lumist linna mõtlesin, et parem on õudne lõpp, kui lõputu õudus ja nii sai seda ka tehtud. Hetkel on vallanud minus rahu ja parema homse päeva ootus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar