Head vana aasta lõppu!!!

Hing soe ja valus-aasta hääbub,  ei tule enam sellist teist.
Ta päevadesse helendama jäänud on osakene kõigist meist.
Nii korduv kõik ja siiski kordumatu on iga möödaläinud päev.
Sel ööl, sel nähtamatul lävepakul, neid hoopis uues seoses näed.

Olgu see aastavahetus lõbus, mõnus ja kirev !!!

Pilgud punuvad püüniseid

Kes suudaks elada, kui poleks salalootust,
et kuhugile välja jõuab laev,
kus avameri põlgab tuima hootust,
et õndsuseks saab valu, võiduks vaev?

Kes suudaks püsida, kui ta ei tajuks,
et teda toetab rabe, liikuv liiv?
Kas tunded kasvaksidki võimsaks rajuks,
kui kaduv iil ei oleks iga viiv?

Kes suudaks sirguda, kui poleks paisul tarju,
mis jäävad kõrgemaks kui püüdja peod?
Kes suudaks virguda, kui poleks kurba varju,
mis õhulisi ulmi maaga seob?

Kes suudaks uskuda, et pole valgust,
kui öösiti ta kuhugile kaob?
Eks pingsamini tõtta selle jalg just,
kes raske koorma õlgadele laob.

Mismoodi võiks see tunda ilu tõelust,
kes tunnetanud pole inetust
ja inimolemuse jõulist õelust,
mis sädeledeski on imemust?

Kui ööd ei oleks, ei me näeks siis tähti
ja meie maailm oleks pisk ja jäik.
Kas ongi mõtet hurjutada vähki,
et tema käik on tagurpidikäik?

Kes keset hullund vooge naerda jõuab,
see ennast mõõta tohib ajaga.
Kes palju saab, see veelgi rohkem nõuab,
et üha tungivamalt vajada.

Kes suudaks surra, kui ta hing ei raugeks
ja igatsus ei taluks taltumist?
Rand rebeneb ja tähed jäävad kaugeks.
Retk kordub ammuunund algusist ....

Artur Alliksaar

Alternatiive

Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?
Kumb oleks õigem- kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?
Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks?
Kas kerkime katusele või kattume kergusest?
Kas vigu korrutada või korda vigurdada?
Kas hakkame kisendama sosistusi või sositama kisendusi?
Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda?
Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada?
Kas panti kantida või kanti pantida?
Kas uuri puurida või puuri uurida?
Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi?
Kas minna lootuseta või loota minemata?
Kas rühmata andele või anduda rühmale?
Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda?
Kas suurepäratseda või pärasuurutseda?
Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda?
Kas keelamist piirata või piiramist keelata?
Kas palju kitsendada või kitse paljundada?
Kas käsi laotada või laost käsitada?
Kas kõnelda palumata või paluda kõnelemata?
Kas liigsest vabaneda või vabadusega liialdada?
Kas orja himustada või himu orjastada?
Kas kohe ratsutada või ratsut kohendada?
Kas lakka lennata või lendamist lakata?
Kas heli salvestada või salve helistada?
Kas vägi läbistada või läbi vägistada?
Kas ilu imetleda või imet ilustada?
         Et elu armastada, peab armu elustama.

Artur Alliksaar

Aeg

Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainus silmapilk teistest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.

Artur Alliksaar

Jõuluvana maa

Käib vilgas askeldus ja töö
seal kaugel Jõuluvana maal,
et kinkidega Jõuluööl
saaks teele minna jõulusaan.

Sel ööl täitub iga salasoov,
südametes valitseb rahu.
Jõulutaat kõigile paki toob,
ka lapsele, kes olnud pahur.

Jõuluõhtul küünlavalges
leiab koha rõõmuingel.
See on kõige uue algus,
kui meil leidub soojust hinges.

Täht langes

Täht langes ja hangede varju end poetas,
kes teab, mitut salasoovi see toetas.
Võta jõulust aeg märgata teisi ja end,
on hetkeks vaid nähtav tähelend.
Kui selle hetke sa magasid maha 
ja soovid ei kiiresti täituda taha, 
siis usu: piisab ka enese suurest tahtest, 
pole vajalik tingida maale uut tähte. 
Kui täht siiski langeb ja hange end poetab, 
siis sinu enese tahet ta toetab.

Mõnus pühade jätk maitsva kohupiimakoogiga

Koogi põhja valmistasin ühest pakist Vilma juubeli tordipulbrist, segades hulka pisut vett. 

Siis vooderdasin paberiga ümmarguse koogivormi põhja ja küljed ja pisut õlitasin paberit 

ning panin 15 min koogipõhja 200 kraadisesse ahju küpsema.

Vahepeal valmistasin kohupiimamassi.

Kohupiimamassi läks 2 pk Tere rosinatega kohupiima, 1 pk Ricotta 8% kohupiima, siis lisasin 2 muna, pisut 20 % hapukoort ( umbes 250 gr) ja noaotsatäie soodat ning segasin ühtlaseks massiks.

Kui koogipõhi oli mõnusalt kerkinud ja küpsenud valasin kohupiimasegu  selle peale ja panin uuesti ahju ning küpsetasin veel 15 minutit, kuni kook oli pealt kuldpruun. Kui kook enam noa külge ei jäänud ja oli küps, keerasin ahju kinni ja lasin koogil veel pisut ahjus olla, siis võtsin ahju ukse lahti, et kook jahtuks.

Mõru kohv on suurepärane kaaslane selle koogi  juurde, kuna suhkrut lisamatagi on kook suhteliselt magus.

1984

Kõik mis minul on öelda
on ainult see
pole tõde ja elu
on ainult tee

ma ei tea kust ta algab
kas algusest
temast mina siis räägin
ja valgusest

mis paistab all ja ülal 
ja vahel ees
ja valust mida ei näe
sest see on sees

valu on algus ise
ja valguse mõõt
ja tee tõde ja elu
ja rist ja mõõk

Jaan Kaplinski

Hilissuvi I

Ah, ammuks oli see, kui alles iiris
mu akna poole hellitusi heitis 
ja lõhnadega ootvat tuba täitis, 
koorvalgena kuu helkide safiiris. 

Hing igatsust siis sinu poole tüüris. 
Sa tulidki. Kui keskpäev leegid läitis, 
meid lilletiine niit, mets, kalmuskallas peitis, 
pilk elusügav pilgul vaatepiiris. 

Nüüd: pihlakobarate ruuge raskus 
all sügistaeva sinava kristalli; 
kui väsind käsi, kandvaid kuldset palli 

all õunte kollendavi oksi laskus. 
Ma alles kuulatin, ma alles lootsin - 
see kuhu varises, mis nõnda ootsin? 
Marie Under

Naine kes ei armu

Sügisõhtu ja tähed säravad,
üksinda kõnnin koduteel. 
Seisatama jään koduväravas, 
meenutan sinu sõnu veel: 

Ma olen naine, kes ei armu, 
sageli see kõik on pettepilt. 
On armastuses tihti karmust, 
südametu mäng võib olla flirt. 

Öeldakse: Sind armastan!
Ja helli sõnu sosistavad suud.
Homme aga rääkida nad võivad
juba hoopis muud. Jaaa.....

Ma olen naine, kes ei armu
esimesest pilgust iialgi.
Ma tean, see näida võib kui karmus,
nii see on ja jäägu nii.

Tean, kord saabub keegi,
koos õnne me leiame elus ja töös.
Siis olen naine, kes on armund,
ning ikka koos me päeval ja ööl. 


Raimond Valgre

Veel üks võimalus

On teoks saand õudused,
mis süda kartis.
On teoks saand sündmused,
mis aimas meel.
Ent lahendus?
Kust saabub ta?
Kas varsti?
- Käin taarudes
ja lõpp ei paista veel.
Liig palju peavad kandma
nõrgad õlad,
liig palju peavad tundma
meeled need.
Ja igavesti tasumata võlad
on ainsad viidad
lõppematul teel.

Nii päevast päeva,
jalus õudne ahel,
ma vaarun valguse
ja varje vahel.

***
Käia ja olla ja vaikida aina,
kui südamest karjuda tahaks;
tunda, kuis midagi piinab ja painab,
mida ei raputa maha;

elada ilmas ja anda ja anda,
kui hoopiski võtta on soov;
käia ja olla ja vaikides kanda
kõike, mis saatus toob.


Ave Alavainu

Tuul ajab taga teist

Tuul ajab taga teist
ja hiilib eest ning tagant,
veel enne, kui kell löönd kaksteist,
nad saagi ära jagand.

Tuul ajab taga teist
ja torm on nende kannul.-
Kes küll, kes küll ei teaks nüüd meist,
mis maik on äraannul?!

Tuul ajab taga teist
ja õhk on rajurase.
On neid, kes õnnetumad meist,
kus nende unease?

Tuul ajab taga teist
ja mehi murrab jalust.
Kus on...kus on...mis saanud neist??..
Ei pea-,ei pajaalust.

Tuul ajab taga teist
ja torm on tormi kannul.
On neid, kes õnnetumad meist,
ja surm on nende kannul.

Marie Under

Meeltest esimene jäägu mõistusele
teine osa saama loodustäiusest
kolmas rõõme murest lahutama
neljas kummardama elu - ema pühadust
viies kinnitama armu pidevust -
kõrgeim tunnetama teiste keerukust.

Autoportree

Mu hinges koos on munk ja sübariit.
Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem.
Kesk aja hallust köen kui tuleriit
ja otsin kõige kiuste elulähet.

Ma olen enesele mõistatus,
mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust.
Pean aardeks naeru kergemeelses suus
ja rituaalriistaks narrikuljust.

Ma nagu kangelasi vaatan neid,
kes sooritavad mõne siira patu.
Kesköiti emban templikünniseid
ja kujutlen, et olen sõltumatu.

Kui väsin laulust, lembest, valgusest,
mind haarab kurbus, milles troost ja tabu,
ja päästab üksinduse kalgusest,
mis ikka seirab pääsmatult vabu.

On hurmav juhustele anduda
ses sätendavas ulmabakhaalis,
nii elu täiusesse kanduda
kui pintslitõmme värvijulges maalis.

Artur Alliksaar

***

Las vihmad ja tuuled nüüd rännata ringi!
Las mattuda porri kõik teed! 
Näe, mäekaldal majakas endiselt plingib 
ja rannale paiskuvad veed. 

Mul rõõmule süda läks valla,
mind saadab üksainike soov:
kord lennata pilvede alla,
ja hüüda: suur elu on noor.

Ei tõotanud mulle sa tähtesid tuua- 
küll teadsid, tee sinna viib koos. 
Võid õnnemaa mulle siin päikse all luua- 
mind sinna viib süda - mu loots. 

Kas iial üks muinasjutt kaunim võib olla, 
kui see, mille loonud me koos! 
Kas teisiti võiski me amastus tulla- 
hell, teineteist austav ja noor! 

Olla veel laps ja sumada lompides,
asjade olemust kogeda kompides,
kastepiiskades näha imedust,
käia, kartmata ööd ja pimedust,
aus olla aususest midagi teadmata,
laulda südamest, ridagi seadmata,
hommikul eilsest puhtaks end küürida,
puuduvaid voorusi mitte üürida,
mitte end teadmiste torni müürida,
paati veel nimeta merel tüürida.
Olla kui laps ja joobuda viinata,
lemmikleludest loobuda piinata,
lõpmatult ühest ja samast tüdida,
ülekohut tajuda üdiga,
süüa isukalt leiba ka lihata
armast armsamaks hüüda tihata,
hingega hoida ja vihaga vihata,
suuremaks, suuremaks kasvada ihata.
Laps olla, laps olla kaua nii
hällist hauani. 

Strauss "Cäcilie"

Kui Sa vaid teaksid, mis tähendab unelda
kuumadest suudlustest, rännakuist, rahust
armsama kõrval pilk pilgus kinni
hellusest, vestlusest, kui sa vaid teaksid,
heldiks su süda...
Kui sa vaid teaksid, mis tähendab kaotus
üksildusöödel, kui mühiseb torm.
Kui keegi ei tröösti maheda suuga
võitlusest väsinud hinge.
Kui sa vaid teaksid, Sa tuleksid mu juurde.
Kui Sa vaid teaksid, mis tähendab armastus.
Jumala-maailma loova hinguse sees
hõljuda üles, valguse kantud, õndsate kõrguste poole.
Kui Sa vaid teaksid....Sa elaksid minuga koos. 


Harald Rajamets´a tõlge

Jälle üks aasta saamas on täis
nõnda see aeg ju lõputult käib.
Möödunut meenutad,
hea võtad kaasa
õitest ja lilledest
lõhnava aasa.
Jälle üks aasta saamas on täis
milleks nii ruttu mõistmatu näib.
Meenutad möödunud
aastat, mis andis
halba ja head,
mida eneses kandis.
Jälle üks aasta saamas on täis
viimaseid tunde kell armutult käib.
Palju on tehtud
ja palju on teoksil,
aasta viimastes tundides
uuele on lootus.
Jälle üks aasta saamsas on täis
küünalde säras kõik lõputu näib.
Rahutus hinges
veel ikka ei kustu
tundmatus ees
kui sind kaasa
kui kutsuks.
Jälle üks aasta saamas on täis
algav, et kõigile õnne vaid täis!

Ave Alavainu

Kui aastaring saab täis, sa oled veidi vanem.
Ehk oled tänaseks ka veidikene parem?
On elu leebemaks ja lahkemaks sind muutnud?
Kas oled kurjast heaga läbi tulla suutnud?
Mis jälgi jätsid selle aasta teile?
Mis oli sinust kasu endale ja meile?
Sa süütad küünlad, vaatad enda sisse
ja sulad jälle uue tulemisse.
Ma soovin kõikidele kodu, soovin rahu
neid soove kokku liites soovin kodurahu!

Väike valik näputööd- kaardid jõuludeks

Väike valik näputööd- kaardid sünnipäevaks