pärjaku su halli pead!
Oled meile väga kallis -
emakene hell ja hea!
Ema, kuldaväärt ja armas!
Su pisarais ja naerus
kasvas sinu pere.
Siin on su rõõm
ja siin on su mure -
need oleme me.
Ma olen väga õnnelik, et olemas mul oled.
Nii rõõmsameelne alati
ning hoolitsev ja hea.
Oled minu parim sõber,
mu südames Sa alati.
Mu kõrval siis kui Sind vajan,
nii mure- kui ka rõõmuhetki jagad.
Ma soovin Sulle tervist,
rõõmu, kõike head
ning tuletan ka meelde:
vahest puhkama ka peab.
Ei luuleridadesse oska kõike panna,
mida tunnen, mõtlen ma.
Kuid soovin ainult head ma Sulle
ning eks me kohtu varsti jälle!
Talv on saanud kevadeks
ja päikest täis on päevad.
Head emad jäävad emadeks
ja lapsed lasteks jäävad.
Sa alati meil mõttes oled,
kallis ema.
Sa alati meile meelde tuled,
kallis ema.
See päev on pühendatud sulle,
kallis ema.
Sind südamest me armastame, kallis ema!!!
Soovid südamest,
lilled lauludest,
kodused koogid,
tubased tordid,
õnnitlused õitesed,
Sinule, emake!
Ainult ema oskab saata kallistusi posti teel.
Ainult ema oskab teha jooksvaid parandusi jooksu pealt.
Ainult ema oskab liita grupi iseseisvaid isiksusi perekonnaks.
Ainult ema oskab tahta näha maailma lapse silme läbi.
Emad on alati kõigeks valmis.
Ainult emad räägivad tõtt ka siis, kui see on valus.
Ema saab aru, kui sa teeskled.
Ainult emade mälu on lõputu.
Kui tegu on heade asjadega.
Ema on see, kes hüüab sulle järele ja lehvitab sulle järeleja lehvitab asjadega, mis sa maha unustasid.
Ainult ema oskab teha jooksvaid parandusi jooksu pealt.
Ainult ema oskab liita grupi iseseisvaid isiksusi perekonnaks.
Ainult ema oskab tahta näha maailma lapse silme läbi.
Emad on alati kõigeks valmis.
Ainult emad räägivad tõtt ka siis, kui see on valus.
Ema saab aru, kui sa teeskled.
Ainult emade mälu on lõputu.
Kui tegu on heade asjadega.
Ema on see, kes hüüab sulle järele ja lehvitab sulle järeleja lehvitab asjadega, mis sa maha unustasid.
Jumal võttis oksa kuninglikust aiapuust,
võttis lõhna õienupust,
õrnuse kastetilgast,
südamerahu vaiksest järvest,
võttis hinge taeva tähtedest,
naeratuse säravast päikesest,
lootuse kasvavast viljaterast,
kannatuse allikaveest.
Ehast võttis luulelise iluduse,
kaitseinglilt hooliva helduse.
Siis moodustas Jumal nendest varandustest
ühe ime,
erineva ime,
millel ei ole sarnasust.
Ja kui oli valmis tema väärtuslik tegu,
Ta tunnustas seda lihtsalt:
«Ema»!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar