Luuletused emadepäevaks

Üksainus sõna,
mis soojalt öeldud,
võib soojust tuppa tuua.
Üksainus sõna,
mis soojalt mõeldud,
võib rõõmsa tuju luua.
Ja ühest sõnast piisab
jutuks ja piisab nutuks
ja õnneks ka...
Ema su sõnad on kõige kallimad... 

Ema,

Sina määrasid mu elule kuldsed raamid,

maalisid neisse rauda ja tuhmi hõbedat

nagu jõudu, mis vaikib,

ja tarkust, mis ei ütle midagi.

Ja käskisid täita

mul raamid. 

Õnn on peidus päikeses ja vihmasajus,
sinililledes ja kevadises urbapuhkend pajus,
ta on peidus sinu laste särasilmas,
oska teda ära tunda selles ilmas 

Sa hoidsid mind,kui olin väike

ja meele rõõmsaks tegi meil päike.

Sa oled mulle nii kallis

ja mina Sulle kallimast-kallim.. 

Pole ükski ema varem
olnud minu emast parem
Emake sul õnne soovin
ikka tublimaks ma saada proovin. 

Ema, kui mina kord suureks saan,

kingin siis sinule pärlid.

Ise nad kenasti paelale a'an,

sinised, punased, valged. 

Ema, kui mina kord suureks saan,

kingin siis sinule linna,

millel on hõbedast väravad,

kullast ja maalitud sillad. 

Ema kallis, ema
oled väga hea
tunned lastest rõõmu
ning neid armsaks pead.
Oled meile päike,
tuul ja vihm ning äike,
oma hellusega
paitad meie pead.
Kuigi elu raske näib,
tuska sul ei too,
päike kõrgel taevas käib,
on lilli täis su peod! 

Täna Sul emake

sülle ma poen.

vaikselt ja vaguralt

salmi sul loen.

Kallistan emakest

hellalt ja soojalt-

olen ju temale

kalleim kõigest! 

EMA -
tähe kustumatu valgus,
sinilillesina metsateel,
uue elu imeline algus,
leivalõhn ja sütesoojus leel.
EMA -
toomingate õieehmed,
puude kohin koduakna all,
käed, ühtaegu karedad ja pehmed,
unetutel öödel kootud sall.
EMA -
hällilaulu vaikne kaja,
linnupesa vanas vahtrapuus,
paokil uks ja ootust tulvil maja,
eluhaldja puhas armastus.
EMA -
kaevutee ja ojavulin,
kestev, lõppematu hingehea,
pimedate ööde hele tuli -
lapse süda seda meeles peab.
EMA, TÄNA SINU JUURDE TULIN,
PIHUS ESIMENE MEELESPEA. 

Emake, armas, meie väikesed,

tahame olla sinu päikesed.

Õpime alati hoolega,

rõõmu meist, emake, tunda saad. 

Kõik sinu vaev ja su hool,

tõotame: see saab tasutud meie poolt!

Kui meie suureks sirgume

ja hall sinu pää,

siis sind hoida lubame

ja siis on sul hää ... 

Emake, väga ma armastan
Sinu tõsiseid silmi.
Tasakesi ma kallistan
Sinu siidiseid käsi. 

Lillega ehin su juukseid,
Suudeldes sulen su suu.
Kuuldes su laule vaikseid
Ununeb mul kõik muu. 

Kes viib mind sängi süles?

Kes äratab mind üles?

Kes suudleb minu põske,

kui põsk on nutust rõske?

Kes parandab mu kleidi,

kui kleit on katki veidi?

Kes hakkab kinnast kududma,

kui kõik on läinud tuduma?

Ei keegi muu kui tema,

memmeke, mu ema! 

Felix Kotta 

Nagu kirjud lepatriinud
lendasid nad aasalt,
põsed õhevil ja kriimud,
tuulelõhnad kaasas. 

Kätega tõid kullerkuppe,
kingadega mulda.
Vaatan lapsi, lillenuppe-
tuba täis mul kulda. 

Suud kui väiksed tatraveskid
teevad jutujahu,
ei nad sööma istudeski
anna mulle rahu. 

"Ema!"-"Ema!"-pea käib ringi,
kuulata ei jõua.
Aga kuulamine ongi,
mida laps meilt nõuab. 

Heljo Mänd 

Ema andis mulle elu,

elu andis mulle ema.

Elu ise ongi ema,

ema ise ongi elu. 

Peeter Volkonski 

Me tihti unustame teile lilli tuua
ja teie muredest ei iial südant valuta.
Kes ütleb,- tasuda ehk emale ta suudab kõik vaevad-
see valetab.. 

Küll elu toob aastaid ja laubale kurde,

küll elu toob sõpru kes siirad ja head.

Kuid ükski neist ei ole parem ja kuldsem,

ei õiglasem emast,

kes kalliks meid peab. 

On elu pakkund
sulle raskusi, rõõme
ja nõudnud sinult
tamme tugevust
sa kasvatasid hellalt
oma lapsi
meile andsid ellu kaasa parima 

Ema!

Su juustes nägin täna halli.

Kas tõesti aeg

nii kiirelt mööda läeb?

Kui harva olen sulle öelnud kallis

ja rohkem mõelnud iseendast.

On sinu kätes meie kodusoojus

kui rõõmsad oleme,

siis õnn on sulle

ja mured mida olen kaasa toonud sulle

kõik viimseni andestanud mulle.

Mind usu ema,

kõige eest kord tasun

ei üksnes sõnades

vaid tegudes ka.

Teen kõik,

et oma tööga anda kasu,

nii kõige eest sind tänada

ma saan.