Sa laotasid mu jalge ette õitevaiba,

pilvedest tiivad mul maalisid,

mind armu uduga ümbritsesid,

ja küsisid: 

" ... kas lendame?..."

"Küpsus pole kunagi seotud elukogemusega, see on seotud sisemise rännakuga, sisemiste kogemustega." 

B. S. Rajneesh

Hääd jaani!

R. Byrne

‎"Sa pole sündinud raskustega heitlema. Sa pole sündinud selleks, et elada elu, kus rõõmuhetked on harvad. Sa pole sündinud selleks, et viis päeva nädalas tööd rügada ja tunda nädalalõpul vaid mõnd põgusat õnnehetke. Sa pole sündinud selleks, et elada piiratud energiast, tunda end iga päeva lõpul kurnatuna. Sa pole sündinud selleks, et muretseda või karta. Sa pole sündinud kannatama. Mis on sinu elu mõte? Sa oled loodud elama täiel rinnal nii, et sul on kõik, mida tahad, olles samas tulvil rõõmu, tervist, vitaalsust, elevust ja armastust, sest elu on suurepärane!"

Ja käes ta ongi, see kauaoodatud soe ja mõnus suvi koos oma imeliste ööde ja ööbikulauludega.

Kaunist suve!

Päikesevalgus lilledele 

on sama 

kui naeratus inimestele.

Naeratused on justkui pisiasjad,

kuid pillutatuna eluteele 

on nende mõju mõõtmatu.


Naerata!

Väike tänane näputöö

Pudelikaunistus gerberate, karuheina ja pärlitega.

Luuletused emadepäevaks

Täna kuldse päikse valgus
pärjaku su halli pead!
Oled meile väga kallis -
emakene hell ja hea! 

Ema, kuldaväärt ja armas!

Su pisarais ja naerus

kasvas sinu pere. 

Siin on su rõõm 

ja siin on su mure - 

need oleme me.

Ma olen väga õnnelik,
et olemas mul oled.
Nii rõõmsameelne alati
ning hoolitsev ja hea.

Oled minu parim sõber,
mu südames Sa alati.
Mu kõrval siis kui Sind vajan,
nii mure- kui ka rõõmuhetki jagad.

Ma soovin Sulle tervist,
rõõmu, kõike head
ning tuletan ka meelde:
vahest puhkama ka peab.

Ei luuleridadesse oska kõike panna,

mida tunnen, mõtlen ma.

Kuid soovin ainult head ma Sulle

ning eks me kohtu varsti jälle! 

Talv on saanud kevadeks
ja päikest täis on päevad.
Head emad jäävad emadeks
ja lapsed lasteks jäävad.

Sa alati meil mõttes oled,

kallis ema.

Sa alati meile meelde tuled,

kallis ema.

See päev on pühendatud sulle,

kallis ema.

Sind südamest me armastame, kallis ema!!! 

Soovid südamest,
lilled lauludest,
kodused koogid,
tubased tordid,
õnnitlused õitesed,
Sinule, emake!

Ainult ema oskab saata kallistusi posti teel.
Ainult ema oskab teha jooksvaid parandusi jooksu pealt.
Ainult ema oskab liita grupi iseseisvaid isiksusi perekonnaks.
Ainult ema oskab tahta näha maailma lapse silme läbi.
Emad on alati kõigeks valmis.
Ainult emad räägivad tõtt ka siis, kui see on valus.
Ema saab aru, kui sa teeskled.
Ainult emade mälu on lõputu.
Kui tegu on heade asjadega.
Ema on see, kes hüüab sulle järele ja lehvitab sulle järeleja lehvitab asjadega, mis sa maha unustasid.

Jumal võttis oksa kuninglikust aiapuust,

võttis lõhna õienupust,

õrnuse kastetilgast,

südamerahu vaiksest järvest,

võttis hinge taeva tähtedest,

naeratuse säravast päikesest,

lootuse kasvavast viljaterast,

kannatuse allikaveest. 

Ehast võttis luulelise iluduse,

kaitseinglilt hooliva helduse.

Siis moodustas Jumal nendest varandustest

ühe ime,

erineva ime,

millel ei ole sarnasust. 

Ja kui oli valmis tema väärtuslik tegu,

Ta tunnustas seda lihtsalt:

«Ema»!

Luuletused emadepäevaks

Üksainus sõna,
mis soojalt öeldud,
võib soojust tuppa tuua.
Üksainus sõna,
mis soojalt mõeldud,
võib rõõmsa tuju luua.
Ja ühest sõnast piisab
jutuks ja piisab nutuks
ja õnneks ka...
Ema su sõnad on kõige kallimad... 

Ema,

Sina määrasid mu elule kuldsed raamid,

maalisid neisse rauda ja tuhmi hõbedat

nagu jõudu, mis vaikib,

ja tarkust, mis ei ütle midagi.

Ja käskisid täita

mul raamid. 

Õnn on peidus päikeses ja vihmasajus,
sinililledes ja kevadises urbapuhkend pajus,
ta on peidus sinu laste särasilmas,
oska teda ära tunda selles ilmas 

Sa hoidsid mind,kui olin väike

ja meele rõõmsaks tegi meil päike.

Sa oled mulle nii kallis

ja mina Sulle kallimast-kallim.. 

Pole ükski ema varem
olnud minu emast parem
Emake sul õnne soovin
ikka tublimaks ma saada proovin. 

Ema, kui mina kord suureks saan,

kingin siis sinule pärlid.

Ise nad kenasti paelale a'an,

sinised, punased, valged. 

Ema, kui mina kord suureks saan,

kingin siis sinule linna,

millel on hõbedast väravad,

kullast ja maalitud sillad. 

Ema kallis, ema
oled väga hea
tunned lastest rõõmu
ning neid armsaks pead.
Oled meile päike,
tuul ja vihm ning äike,
oma hellusega
paitad meie pead.
Kuigi elu raske näib,
tuska sul ei too,
päike kõrgel taevas käib,
on lilli täis su peod! 

Täna Sul emake

sülle ma poen.

vaikselt ja vaguralt

salmi sul loen.

Kallistan emakest

hellalt ja soojalt-

olen ju temale

kalleim kõigest! 

EMA -
tähe kustumatu valgus,
sinilillesina metsateel,
uue elu imeline algus,
leivalõhn ja sütesoojus leel.
EMA -
toomingate õieehmed,
puude kohin koduakna all,
käed, ühtaegu karedad ja pehmed,
unetutel öödel kootud sall.
EMA -
hällilaulu vaikne kaja,
linnupesa vanas vahtrapuus,
paokil uks ja ootust tulvil maja,
eluhaldja puhas armastus.
EMA -
kaevutee ja ojavulin,
kestev, lõppematu hingehea,
pimedate ööde hele tuli -
lapse süda seda meeles peab.
EMA, TÄNA SINU JUURDE TULIN,
PIHUS ESIMENE MEELESPEA. 

Emake, armas, meie väikesed,

tahame olla sinu päikesed.

Õpime alati hoolega,

rõõmu meist, emake, tunda saad. 

Kõik sinu vaev ja su hool,

tõotame: see saab tasutud meie poolt!

Kui meie suureks sirgume

ja hall sinu pää,

siis sind hoida lubame

ja siis on sul hää ... 

Emake, väga ma armastan
Sinu tõsiseid silmi.
Tasakesi ma kallistan
Sinu siidiseid käsi. 

Lillega ehin su juukseid,
Suudeldes sulen su suu.
Kuuldes su laule vaikseid
Ununeb mul kõik muu. 

Kes viib mind sängi süles?

Kes äratab mind üles?

Kes suudleb minu põske,

kui põsk on nutust rõske?

Kes parandab mu kleidi,

kui kleit on katki veidi?

Kes hakkab kinnast kududma,

kui kõik on läinud tuduma?

Ei keegi muu kui tema,

memmeke, mu ema! 

Felix Kotta 

Nagu kirjud lepatriinud
lendasid nad aasalt,
põsed õhevil ja kriimud,
tuulelõhnad kaasas. 

Kätega tõid kullerkuppe,
kingadega mulda.
Vaatan lapsi, lillenuppe-
tuba täis mul kulda. 

Suud kui väiksed tatraveskid
teevad jutujahu,
ei nad sööma istudeski
anna mulle rahu. 

"Ema!"-"Ema!"-pea käib ringi,
kuulata ei jõua.
Aga kuulamine ongi,
mida laps meilt nõuab. 

Heljo Mänd 

Ema andis mulle elu,

elu andis mulle ema.

Elu ise ongi ema,

ema ise ongi elu. 

Peeter Volkonski 

Me tihti unustame teile lilli tuua
ja teie muredest ei iial südant valuta.
Kes ütleb,- tasuda ehk emale ta suudab kõik vaevad-
see valetab.. 

Küll elu toob aastaid ja laubale kurde,

küll elu toob sõpru kes siirad ja head.

Kuid ükski neist ei ole parem ja kuldsem,

ei õiglasem emast,

kes kalliks meid peab. 

On elu pakkund
sulle raskusi, rõõme
ja nõudnud sinult
tamme tugevust
sa kasvatasid hellalt
oma lapsi
meile andsid ellu kaasa parima 

Ema!

Su juustes nägin täna halli.

Kas tõesti aeg

nii kiirelt mööda läeb?

Kui harva olen sulle öelnud kallis

ja rohkem mõelnud iseendast.

On sinu kätes meie kodusoojus

kui rõõmsad oleme,

siis õnn on sulle

ja mured mida olen kaasa toonud sulle

kõik viimseni andestanud mulle.

Mind usu ema,

kõige eest kord tasun

ei üksnes sõnades

vaid tegudes ka.

Teen kõik,

et oma tööga anda kasu,

nii kõige eest sind tänada

ma saan. 

Luuletused emadepäevaks

Lillede keskel Sa ela ja liigu,
lilled su südamest mured kõik viigu! 

Oska armastada,

oska vihata,

leida ning otsast alata!

Oska naerda, pisaraid valada,

teistele kaasa tunda ja halada!

Oska võidelda, võita ja vihata,

tõde otsida, valskust põlata!

Oska muinasmaad leida,

imet tabada, õnne hoida! 

Kes kuulab sinu muresid
kui tõesti murtud oled?
Kes nutu naeruks muudab sul
kui maailm hall ja kole?
Kes siiski sull annab kõik,
kui endalgi ei ole?
Kellega nii lõbus on,
ükskõik, mis käsil poleks?
Tal särgid niisked pisaraist
kus vahel nuuksud sa.
Ta mõtleb sulle päeval-ööl
sind eal ei unusta
Ta paitab hellalt sinu pead
kui tahad magada
Kui ükskord läinud oled
ta ikka sinuga... 

Kui sul pole kedagi jäänud,

keda võiksid usaldada

kellele oma südant puistata,

siis tea-maailmas on üks inimene,

kes sind usaldab

ja sulle kõik andestab-

see on ema. 

Kui võiksin anda Sinule
ühe omaduse,
annaksin Sulle
võimaluse näha iseennast
nii, kuidas teised näevad Sind.
Siis võiksid tähele panna
kui võrratu Sa oled! 

Küll elu toob aastaid ja laubale kurde,

küll elu toob sõpru kes siirad ja head.

Kuid ükski neist ei ole parem ja kuldsem,

ei õiglasem emast,

kes kalliks meid peab. 

Ise noppisin ma lilled,
ise panin vaasi vee.
Öeldes tervitusesõnu
kinkisin need emale. 

Aga äkki ema silmist
veeres pisar pärlina!
"Miks sa nutad emakene?",
murelikult hüüdsin ma. 

Pühkis silmast pisara ja
kallistades ütles ta:
"Küll suureks saades teada saad,
mis on õnnepisarad." 

Ema,

ainult Sina oled see, kes minust iial ei väsi.

Ainult Sina suudad mu pisarad muuta naeruks.

Sa ütled, et armastad mind

ja niisama palju kordi ja veel enam

armastan ka mina Sind.

Ma palun, ära iial unusta,

et mina olen Sul jäädavalt olemas

ka siis, kui meid lahutab vahemaa. 

On usk, et sinus jätkub eluahel,
on tundeid, mida teistele ei näita,
on teadmine, et maa ja taeva vahel
ei suuda keegi sinu aset täita.
Võib lapsi kallistada, hoida, kukil kanda,
võib igal päeval osta uue lelu...
Kuid Sinust enamat ei suuda keegi anda –
sest ainult Sina, ema, annad elu. 

Iga laps on emale kalleim aare,

justkui kaunis oaas kõrbesaarel.

Ta suu, väiksed pihud ja süütud silmad,

toovad suurt rõõmu, kui sünnib ta ilma. 

Ema hool ja hellus last edasi viivad,

annavad jõudu ja tugevad tiivad,

et laps elus õnnelik olla suudaks

ja ema elupäevad nii rõõmsaks muudaks. 

Emake, ma muud ei tea
tänuks öelda sulle:
sina oled väga hea,
armas, kallis mulle 

Mu esimeses kirjas

oli sõnu vähe.

Mu esimene kiri

koosnes kolmest tähest. 

Tähti valisin ma kaua

kuni õiged leidsin.

Oma esimese kirja

homseks ära peitsin. 

Mu esimeses kirjas

oli sõna EMA.

E ja M veidi viltu läksid,

aga A sai päris kena! 

Minu emme on nii hea
panen tema sülle pea
kui mul halb on meel
ja kui nutta tahan veel
autab mind ta alati
seda tean ma kindlasti. 

Sa hoidsid mind kui olin väike

ja meele rõõmsaks tegi meil päike.

Sa oled mulle nii kallis

ja mina Sulle kallimast-kallim. 

Mida soovivad emad?
Mida ootavad nemad?
Kas sõnu, mis salmideks seatud?
Et lapsed kasvaksid veatud
nagu poogitud õunapuu aias?
Kas kirkalt kirevaid tiibu
ja pilvedest kõrgemat sõudu
või maa peale jäämise rõõmu
ja raskuste võitmise jõudu?
Mida ootavad emad?
Mida soovivad nemad? 

Kas muretut liblikalendu
ja paljude pilkude paitust
või sibava sipelga sitkust
ning mõnikord kiitust ja laitust?
Mida soovivad lastele emad? 

Kõik, mis ses päevas on kaunist ja head:

varase kevade värskus ja sinetus,

metsade kosutav õhk,

kaugete pilvede hõbejas vinetus,

mändide vaigune lõhn.

Keskpäeval lõuna poolt puhuvad tuuled,

milles sa minugi tervitust kuuled,

kõik, mis ses päevas on kaunist ja head,

kuulugu Sulle! 

Ma tean:

Ikka veel tahaks sa meie eest tõtata,
mõtetes ikka veel sülle meid võtad sa.
Ikka veel ilu ja armastust õpetad.
millal sa tänagi tööpäeva lõpetad?
Kõik, mis meis veetlev on,
kõik, mis on hea,
sinule kuuluma peab! 

Kord ammu - ammu plikana

sust salmi kokku seadsin.

Siis puu ja jõega võrrelda

sind oskasin ning teadsin. 

Kui lõpuks tuli sügisaeg,

ma pilgu puule heitsin.

Seal lehti porri pildumas

ma tema künkal leidsin. 

Ei teeks sa nõnda iialgi,

kui karm ka sügis oleks,

ja sellepärast, memmeke,

puu moodi sina pole! 

Ja siis kui tuli pakane,

ma pilgu jõele heitsin.

Jää alla peitu pugemas

ma tema orus leidsin. 

Ei teeks sa nõnda iialgi,

kui karm ka tali oleks.

Ja sellepärast, memmeke,

jõe moodi sina pole! 

Jah, võrdlust praegu otsida

mul tõesti mõtet pole,

sest niikuinii sa lapse jaoks

see kõige parem oled! 

Kui mind mõni mure vaevab ,
sa mind hellalt lohutad.
Poole sellest raskest murest
enda kanda võtad sa.
Kui mu nägu särab rõõmust,
sinu juurde tõttan ma.
Kahekesi seda rõõmu
peame meie jagama. 

Luuletused emadepäevaks

Su tiivalöögist maailm lendu läeb,
üks pilguheit ja laugeil pisar.
Ma taevalaotuses Sind näen,
see malbe linnulaul, ei kisa!

Su sulgi vahel maale langeb,
ma tahaks tagasi Sind kõrgustest!
Tean, kuid ju oled kange,
nii ilma olen õrnustest.

See lind, kes akna peale laskub,
see eal ei kipu vananema,
on talisman kui teedel astun...
...mu kullake, mu vanaema...

Mida veel tahta,

onni või paati,

või luigekesi lahel,

ja seda, et kiusu poleks me vahel,

ja seda, et taevas ei muutuks halliks,

ja seda et me jääks alati üksteisele kalliks! 

Kuigi tütar (poeg) on kaugel
ta kingib Sulle kõik.
Kõik päiksekiired,
mõtted, miljon lilleõit.
Kuid see kõik on ikkagi veel vähe,
ma kingin Sulle taevast kaunima tähe.
Tähe, mis kiirgab südamesoojust
ja suurendab õnnehoovust.

Mu ema silmis

on päikeselaik.

Mu ema juuksed

kui merevaik.

Mu ema musil

on maasikamaik

ja tema süles

on parim paik! 

Kõik, mis ses päevas on kaunist ja head:
varase kevade värskus ja sinetus,
metsade kosutav õhk,
kaugete pilvede hõbejas vinetus,
mändide vaigune lõhn,
keskpäeval lõuna poolt puhuvad tuuled,
milles sa minuga tervitust kuuled -
kõik, mis ses päevas on kaunist ja head,
kuulugu sulle!

Ikka veel tahaksid meie eest tõtata.

Mõtetes ikka veel sülle meid võtad sa.

Ikka veel ilu ja armastust õpetad.

Millal sa tänagi tööpäeva lõpetad? 

Kõik, mis meis veetlev on,
kõik, mis on hea,
sinule kuuluma peab!

Öeldakse, et inimesed tulevad ja lähevad

On inimesi, kes tulevad, aga kunagi ei lähe.

Nad on sooja hommiku sarnased.

Sina oled üks neist, kallis ema. 

Õnne sulle soovin täna
kõigest südamest.
Võlgnen sulle palju tänu
sinu vaeva eest.

Mu eest ikka oled sa
hoolitsenud hella käega.
Oled mulle head teinud,
oled palju vaeva näinud.

Mu kohustuseks olgu ka
alati sind rõõmusta,
sulle helgeid tunde luua,
palju õnne ellu tuua.

Täna ära rohi, maad ära kaeva,

argimuredega pead ära vaeva.

Löö jalad seinale, silmad kevade taeva,

ja lihtsalt naudi nii emadepäeva! 

Kimbu valgeid kevadlilli

kingin sulle emake,
ülaseid ja sinililli
toon sul täna, kallike.

Võta tasuks ainult lilli
armastuse, hoole eest.
Muud ei jõua mina sulle
kinkida su vaeva eest.

Sa oled mul rääkinud, et su süda jõuab

kanda … kogu maailma armastust. 

Et jumal kuuleb mu palveid isegi siis,

kui ma temaga vaikselt räägin. 

Et ka väikesed asjad näitavad

tõelist armastust. 

Et leian parima tee oma kõikide unistuste

täitmiseks. 

Et sinu armastav embus kaitseb mind alati. 

Et minu võidud rõõmustavad sind, nagu

oleksid nad sinu enda omad. 

Et sul võib küll olla tuhat tegemist, kuid

mina olen alati sinu jaoks kõige tähtsam. 

Sa oled õpetanud, et oma saatuse eest

vastutan ma ise. 

Et kõigele vaatamata pean ma ikkagi

uskuma oma unistuste täitumisse. 

Sa oled rääkinud, et kui mul on tunne,

et ma enam ei jaksa ja ei taha, siis sinu

armastuse ja usalduse abil leian jõudu veel

kord proovida. Ja et mis iganes ei juhtuks,

võin alati arvestada sinu mõistmise ja

toetusega. 

Tänan sind kogu südamest kallis ema,

et oled õpetanud mind parimal

viisil maailmas … sinule omasel viisil! 

Olgu aega Sul mureks ja hooleks,
pühadust patuga pooleks,
osavust kuldsetel kätel ning
täiskruusi soovide lättel -
pidurõõmu ja puhkust,eestlase jonni ja uhkust!

ILUSAT LASTEKAITSEPÄEVA!!!!!

ARMASTAGE, 

HOIDKE 

JA 

HOOLIGE 

OMA LASTEST!!!!

Kuude rahvapärased nimetused.

Jäin mõttesse, et tavaliselt teame me, kuidas kuid vaid ühe kõige kasutatavama rahvapärase nimega kutsutakse. Aga tegelikult on ju igal kuul veel mitmeid nimesid.

Jaanuar: näärikuu, südakuu (talve keskpaiga järgi), helmekuu (jäähelmeste aja järgi), uue aasta kuu ehk vastse ajastaja kuu, algukuu ja talvistekuu.

Veebruar: küünlakuu (küünlapäeva järgi), sudenkuu ehk hundikuu (huntide jooksuaja järgi), vastlakuu (vastlapäeva järgi), kassikuu, pudrusöömise kuu, radokuu (rajude aja järgi), külmakuu, lumekuu, tuisukuu, lihaheitekuu.

Märts: kevadkuu, paastukuu, linnukuu, urbekuu, vastlakuu ehk liukuu (vastlate järgi), hangekuu, helmekuu (sulaveehelmeste järgi), sulakuu.

Aprill: jürikuu, mahlakuu, sulakuu ja naljakuu, puhkekuu ehk puhkemiskuu, poolikuu (tähendus teadmata) ja lihavõttekuu.

Mai: lehekuu, lehehakkamiskuu ehk lehehakkamise kuu, mahlakuu, õiekuu, rõõmukuu, toomekuu, meiukuu (kaskede ehk meiude toomise järgi), laulukuu, elukuu, sugukuu, külvikuu, kesakuu (kesaharimise aja järgi), suvikuu (suveroheluse saabumise järgi), nelipühakuu. 

Juuni: kesakuu, jaanikuu, pärnakuu ja piimakuu.

Juuli: heinakuu, niidukuu, putkekuu (heinputkede õitseaja järgi), karusekuu, jaagupikuu.

August: lõikuskuu, põimukuu, viljakuu, rukkikuu, mädakuu ehk mädanemiskuu, hallituskuu, kirbukuu ja pärtlikuu.

September: kanarbikukuu, sügiskuu, pohlakuu, jahikuu (jahihooaja alguse järgi), kaalukuu (saakide kaalumise aja järgi), lõikamisekuu, mihklikuu.

Oktoobe: rehekuu ehk viinakuu, kooljakuu, hingekuu, kosjakuu, kolletamiskuu, lehelanguskuu ehk lehevarisemiskuu, porikuu, roojakuu, orjakuu (teotööliste öise rehepeksuaja järgi), sügisekuu, simunakuu.

November: kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu, sügisekuu, lumekuu, marukuu, mardikuu, kadrikuu.

Detsember: jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu,  talvistekuu, talsipühakuu, mängukuu (jõulumängude aja järgi).