Kaitseingel

Me kohtusime unes,
ja unenäoks sa jäid.
Hommikul ärgates üles,
lahku läksid me teed.

Kui päike silma paistab,
seal su naeratust näen...
Naudin oja kohinat vaikset,
tast kuulen su häält.

Tuuleiil paitab mu põske,
vihmapiisad puudutavad huuli.
Õhk veidi jahe ja rõske...
Kõik on nii ehtne, pole see uni.

Unustan tööpäeva rutiini,
annan mõtetel voli,
kannan sõnadesse ja riimi,
mõistuse häälest ei hooli.

Päike läheb looja,
sütivad taevas tähed,
meenutan su silmade kuma,
mis meelest ära ei lähe.

Ja ma olen nii kindel-
unes jälle sind näen,
sest oled kaitseingel,
keda usaldama jään.