Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin
Etenduses mängisid Meelis Rämmeld, kes jättis mulle väga hea näitlejatööga suurepärase mulje, Tarvo Vridolin, Merle Palmiste külalisena Eesti Draamateaterist, Tanel Ingi, Janek Vadi, Andres Tabun, Agu Trolla ja Kaido Torn, kes on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilane.
No mis ma oskan selle etenduse kohta öelda? Kunstnikutöö (kunstnik Liisa Soolepp) oli väga hea ja mulle meeldis, samuti näitlejate töö.
Väike etendust kirjeldav kokkuvõte Ugala poolt on järgmine:
Briti näitekirjaniku Jez Butterworthi (s. 1969) must komöödia on naljakas ja kurb, haaravalt põnev ja mõistatuslikult kaunis lugu. See räägib inimestest, kes püüavad olla head; inimestest, kes haaravad kinni oma viimasest võimalusest. Samal ajal on see allegooriline lugu usust, sõprusest ja reetmisest.
Ülikoolilinna lähedal on küla, millest on kujunenud tõmbekeskus linnuvaatlejate jaoks, kes jahivad haruldast ööhaigrut. Sealsamas püüavad oma eluga hakkama saada kaks töötut ja kogukonna tagakiusamise alla sattunud meest. Kitsikusest pääsemiseks otsustavad nad võtta osa luulevõistlusest, mille auhinnaks on korralik võidusumma ja pakkuda öömaja mõnele rahakale linnuvaatlejale. Luuletamine aga ei taha edeneda, veetlev öömajaline Bolla Fogg osutub ettearvamatuks kriminaaliks ja kogukond on valmistumas omakohtuks.
"Kui me saame headeks sõpradeks, siis ma luban, et ma teen ükskõik mida. Ükskõik mida. Ja kui me saame parimateks sõpradeks, noh, siis ma võin teie eest surra." (Bolla, "Ööhaigur")
Millesse uskuda? Jumalasse? Inimlikku õiglusesse? Sõprusesse? Iseendasse? Mis juhtub siis, kui kõik need väärtused üksteise järel proovile pannakse?
Etenduses mängisid Meelis Rämmeld, kes jättis mulle väga hea näitlejatööga suurepärase mulje, Tarvo Vridolin, Merle Palmiste külalisena Eesti Draamateaterist, Tanel Ingi, Janek Vadi, Andres Tabun, Agu Trolla ja Kaido Torn, kes on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilane.
No mis ma oskan selle etenduse kohta öelda? Kunstnikutöö (kunstnik Liisa Soolepp) oli väga hea ja mulle meeldis, samuti näitlejate töö.
Väike etendust kirjeldav kokkuvõte Ugala poolt on järgmine:
Briti näitekirjaniku Jez Butterworthi (s. 1969) must komöödia on naljakas ja kurb, haaravalt põnev ja mõistatuslikult kaunis lugu. See räägib inimestest, kes püüavad olla head; inimestest, kes haaravad kinni oma viimasest võimalusest. Samal ajal on see allegooriline lugu usust, sõprusest ja reetmisest.
Ülikoolilinna lähedal on küla, millest on kujunenud tõmbekeskus linnuvaatlejate jaoks, kes jahivad haruldast ööhaigrut. Sealsamas püüavad oma eluga hakkama saada kaks töötut ja kogukonna tagakiusamise alla sattunud meest. Kitsikusest pääsemiseks otsustavad nad võtta osa luulevõistlusest, mille auhinnaks on korralik võidusumma ja pakkuda öömaja mõnele rahakale linnuvaatlejale. Luuletamine aga ei taha edeneda, veetlev öömajaline Bolla Fogg osutub ettearvamatuks kriminaaliks ja kogukond on valmistumas omakohtuks.
"Kui me saame headeks sõpradeks, siis ma luban, et ma teen ükskõik mida. Ükskõik mida. Ja kui me saame parimateks sõpradeks, noh, siis ma võin teie eest surra." (Bolla, "Ööhaigur")
Millesse uskuda? Jumalasse? Inimlikku õiglusesse? Sõprusesse? Iseendasse? Mis juhtub siis, kui kõik need väärtused üksteise järel proovile pannakse?
Etendus on mõtlemapanev ja selles osas huvitav, et "seedimist" peale etendust on päris üksjagu, kuna esimene vaatus oli küll selline, et ühtki niidiotsa nagu lahti ei suutnud harutada ja mulle juba jäi mulje pisut kesine, õnneks suutis teine vaatus siiski mu meelt muuta ja kokkuvõttes võin soovitada: minge vaatama, kui võimalik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar