Sai Baba

Mitte keegi ei saa sind vabastada, 

sest keegi pole sind vangistanud. 

Loobu klammerdumisest meeltesse, 

siis ei saa kurbus ja mure sind enam ahistada..

9999

Täna on see päev, kus minu blogi külastajate arv on tõusnud just niisuguse maagilise numbrini - 9999

Suurepärane, aitähh!

ÖÖHAIGUR

Ma käisin vaatamas sel reedel Ugala suvelavastust Jez Butterworth´i "Ööhaigur" mis toimus Olustvere mõisa reheküünis.

Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin
Etenduses mängisid Meelis Rämmeld, kes jättis mulle väga hea näitlejatööga suurepärase mulje, Tarvo Vridolin, Merle Palmiste külalisena Eesti Draamateaterist, Tanel Ingi, Janek Vadi, Andres Tabun, Agu Trolla ja Kaido Torn, kes on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilane.
No mis ma oskan selle etenduse kohta öelda? Kunstnikutöö (kunstnik Liisa Soolepp) oli väga hea ja mulle meeldis, samuti näitlejate töö.


Väike etendust kirjeldav kokkuvõte Ugala poolt on järgmine:
Briti näitekirjaniku Jez Butterworthi (s. 1969) must komöödia on naljakas ja kurb, haaravalt põnev ja mõistatuslikult kaunis lugu. See räägib inimestest, kes püüavad olla head; inimestest, kes haaravad kinni oma viimasest võimalusest. Samal ajal on see allegooriline lugu usust, sõprusest ja reetmisest.

Ülikoolilinna lähedal on küla, millest on kujunenud tõmbekeskus linnuvaatlejate jaoks, kes jahivad haruldast ööhaigrut. Sealsamas püüavad oma eluga hakkama saada kaks töötut ja kogukonna tagakiusamise alla sattunud meest. Kitsikusest pääsemiseks otsustavad nad võtta osa luulevõistlusest, mille auhinnaks on korralik võidusumma ja pakkuda öömaja mõnele rahakale linnuvaatlejale. Luuletamine aga ei taha edeneda, veetlev öömajaline Bolla Fogg osutub ettearvamatuks kriminaaliks ja kogukond on valmistumas omakohtuks.

"Kui me saame headeks sõpradeks, siis ma luban, et ma teen ükskõik mida. Ükskõik mida. Ja kui me saame parimateks sõpradeks, noh, siis ma võin teie eest surra." (Bolla, "Ööhaigur")
Millesse uskuda? Jumalasse? Inimlikku õiglusesse? Sõprusesse? Iseendasse? Mis juhtub siis, kui kõik need väärtused üksteise järel proovile pannakse?

Etendus on mõtlemapanev ja selles osas huvitav, et "seedimist" peale etendust on päris üksjagu, kuna esimene vaatus oli küll selline, et ühtki niidiotsa nagu lahti ei suutnud harutada ja mulle juba jäi mulje pisut kesine, õnneks suutis teine vaatus siiski mu meelt muuta ja kokkuvõttes võin soovitada: minge vaatama, kui võimalik. 

Väike jalutuskäik mere äärde

Sulle, kes Sa kaugel oled.....

Nautides merd ja sügisemaru,

trotsides tormi ja vihmasadu.

Astun ma taas neid mereäärseid radu,

kus kordi me koos

nii õnnelikult käsikäes käisime.

Mõeldes aegadele, neile,

mõeldes kallis Sulle.

Tahaks hüüda ja hõisata,

nagu toona Sina mulle:

ELA NAINE! ARMASTA! NAUDI ELU TÄIEGA!

Iial me ei tea,

millal keegi lahkuma meist peab.....

Täna tahan karjuda: ”Miks siis nõnda vara läksid Sa?”

Miks mind jätsid üksinda???

Miks?

Kui tohib küsida.

Aga vastust me ei tea,

millal keegi minema meist peab......

täna mõtlen mina Sulle,

justkui tuleksid Sa lähemale mulle,

läbi kõrkjasahina või meremüha,

või läbi selle raju ja vihmasaju.

Nüüd jalutan ma taas ja meeltes on rahu,

justkui käinuks me taas

sügistuultes ja tormides

käsikäes tänagi siin....

Trotsides tormi ja vihmasadu .....

On lehesadu ja vihmasadu,

on sügis, kas tead?

Ilusat Taasiseseisvumispäeva!

Augustiunetus....

.... on nii mõnus äraolemise koht, et soovitan kõigile, kel vähegi võimalust, igal aastal sel augusti õhtul ja ööl külastada Pärnut. Eile õnneks vedas ka ilmaga ning sai nautida terve  õhtu väga suurt osa programmist. Alustuseks sai  kuulata Koidula pargis Unetute ööde muusikat, toredad poisid....

ja aina paremaks läks.....

Supeluse tänava olid hõivanud lapsed oma kirbuturuga....

Ei puudunud ka tänavamuusikud....

ega ka tänava- kodukohvikud....

Ei puudunud ka kunsti- ja käsitöömüüjad ....

Auväärselt olid esindatud ka suured kohvikud...

Supelsakstes hoidis tuju üleval Ühe Õhtu Kvartett

Nostalgia hetked aastatest ..... ohh, kes seda enam mäletabki :)

Õhtu jätkus Silvi Vraidi ja Exotic Duoga Estonia termide esisel pargis....

kus oli kuulajateks ka pikakõrvalisi koos imeväikese pererahvaga.....

Ja pidu aina süvenes, Rannapargis käis tants ja trall ja naeruteraapia .....

Ja rahvas aina vooris ja vooris.....

Ei puudunud ka mustkunstnik.....

Leidus ka siiski mõni inimtühi kohake ......

 Ja õhtu lõpetas minu jaoks Chalice, oma kontserdiga Väikeses Klausis.....

Kõike loomulikult haarata ei jõudnud aga mõnus oli, järgmisel aastal uuesti !!!