Õhtul enne jõulupühi
vaatasin, et suss on tühi.
Öösel katsun – küll on kole,
mitte midagi ei ole!
Hommikul kui silmad avan,
panen sussidesse jalad.
Süda mul ei anna rahu,
mõtlen, miks nad siis ei mahu?
Äkitselt läks rõõmsaks meel:
sussi sees on teised veel!

(Uno Sikemäe)



Jõuluvana, ma ei oska
sulle salmi lugeda,
luba kingituse tasuks
ühel jalal hüpata.
Luba, et sul habet paitan
enne kui ma kingi saan,
ja kui sellest veel ei aita,
teisel jalal hüppan ka.

(Uno Sikemäe)



Jõulurõõm on talveajas,
kodurahus hubases,
ootab lapse kodumajas,
kõigis nende tubades.
Jõulurõõm on sinu andes
nagu särav päikesekiir.
Seda annet endas kandes
selgemaks saab silmapiir.
Jõulurõõm on sama vana,
kui sa teda tundma said:
esimene jõuluvana,
tema esimesed paid.

(Uno Sikemäe)